Rannamõisa lasteaia õppekava

 

SISUKORD

 

1. ÜLDSÄTTED                                                                                                                    

            1.1       Üldinfo

            1.2       Lasteaia eripära

            1.3       Traditsioonilised õppe-ja kasvatustegevusi toetavad üritused

 

2. LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED    

            2.1       Õppe-ja kasvatustöö eesmärgid

            2.2       Õppe-ja kasvatustöö läbiviimise põhimõtted

            2.3       Õpikäsitus

 

3. RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUS                                     

            3.1       Lasteaia õppeaasta

            3.2       Rühma õppe-ja kasvatustegevuse kavandamine

            3.3       Erivajadusega laps                                                                                        

            3.4       Koostöö lapsevanemaga

 

4. 6-7 AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED                                      

 

5. VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID              

    JA SISU NING 6-7 AASTASE LAPSE EELDATAVAD TULEMUSED

            5.1              Õppe-ja kasvatustegevuse sisu ja lõimuvad tegevused

            5.2              Valdkond MINA JA KESKKOND

            5.3              Valdkond KEEL JA KÕNE

            5.4              Valdkond EESTI KEEL KUI TEINE KEEL

            5.5              Valdkond MTEMAATIKA

            5.6              Valdkond KUNST

            5.7              Valdkond MUUSIKA

            5.8              Valdkond LIIKUMINE

 

6. LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED                                                    

 

 

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Üldinfo

1)  Aadress: Harjumaa, Harku vald, Rannamõisa, Merepiiga tee 8

2)  Omandivorm: Harku valla munitsipaalasutus

3)  Rühmade arv: 6

4)  Max kohtade arv: 144

5) Tööaeg: lasteaed on avatud 7.00 – 19.00

 

1.2 Lasteaia eripära

1) Lasteaia õppekavas rõhutatakse looduse-tervise-keskkonna tähtsust. Kasutuses on:

·         avar mitmeosaline õueala: kaks mänguplatsi (s.h. seiklusrada-köisripptee), loodusklassi ala, peahoone ees paiknev mänguväljak.  Õueala ilmestavad stiilne haljastus ja looklevad teerajad.

·         vahetus läheduses  mets, meri ja pankrannik

·         0,5 km kaugusel Tabasalu Looduspark ja Aura Loodusrada

·         rühmades praktiseeritakse taimekasvatust

·         lasteaias on loodud kaks puutöökeskust

·         lasteaed kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku ja tegutseb aktiivselt selles vallas

 

2.)Metoodikas eelistatakse aktiivõpet, projektõpet ja õuesõpet. Muuseumipedagoogikat.

3) Oluliseks peetakse koostööD peredega – perepäevad, avatud tegevused,  ühised koolitused jm. perekesksed ettevõtmised

 

1.3 Traditsioonilised õppe-ja kasvatustegevusi toetavad üritused

  

·         Matk „Tere Sügis"

·         Mihklipäeva interaktiivne näitus

·         Isadepäeva tähistamine

·          kevadise taimekasvatuse projektid

·         Jõulueelsed töötoad peredele ja jõululaat

·         Vabariigi aastapäev

·         Vastlapäev

·         Emakeelepäev

·         Talgud kevadel

·         Emadepäeva tähistamine

·         Koolirühmade teadmiste olümpiaad

·         Pereorienteerumine ja sportlik tegevus lasteaia ümbruskonnas

·         Rühmade rosinüritused

 

 

2.         ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

2.1       ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

 

ÜLDEESMÄRK: LAPSE MITMEKÜLGNE JA JÄRJEPIDEV ARENG KODU JA LASTEASUTUSE KOOSTÖÖS.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe-ja kasvatustegevus lapse arenemist kehaliselt, vaimselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt terviklikuks inimeseks. Kooli mineval lapsel on positiivne minapilt, õpisoov ja -oskused. Ta oskab ja soovib eetiliselt käituda, omab arusaama tervislikest eluviisidest ning on kehaliselt aktiivne.

 

2.2 ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE  PÕHIMÕTTED

·         laste arendamisel lähtutakse laste ealistest ja individuaalsetest iseärasustest;

·         suurt tähelepanu pööratakse laste mängule, mänguvahenditele, nende eakohasusele ja otstarbele; õppimine toimub mängu kaudu

·         oluline on tervise edendamine ja tegevused õues iga ilmaga; tagatud on füüsiline ja emotsionaalne turvatunne

·         mitmekülgsete tegvustega ja huviringide valikuga toetatakse individuaalset loovuse arengut;

·         igapäevastes tegevustes rõhutatakse sallivuse ja demokraatlike suhete tähtsust; on loodud

            keskkond, mis soodustab sotsialiseerumist

·         lapse tegevused ja mängud tagavad eduelamuse

·         rakendatakse üldõpetuslikku tööviisi

·         lasteaia koostöö perega on pidev ja mitmekülgne

·         väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone

 

 

2.3 ÕPIKÄSITUS

 

1) Õppekava kesksel kohal on loodus-ja keskkonnaõpetus, mida võimaluse piires

seotakse kõigi teemadega.

Töökorraldus võimaldab õppe- ja  kasvatustöös kasutada aktiivõppe erinevaid meetodeid ja

vahendeid. Õppimine toimub läbi tegutsemise, katsetuste, uurimiste.

 

2) Õppe-ja kasvatustegevustes luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

             -    kavandada oma tegevust, teha valikuid

             -    seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega

             -    kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes

             -    arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle

             -    hinnata oma tegevuse tulemuslikkust

             -    tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega

 

Õpikäsitlust toetavad meetodid ja tegevused:

 

  1. Õppeprotsessis kasutatakse igapäevaselt  aktiiv-, avastus-, projekt- ja õueõpet
  2. Õppeprotsessis arvestatakse Hea Alguse meetodi põhimõtetega
  3. Tegevuskeskuste struktuur muudetakse aktiivõppele vastavaks
  4. Lapsed kaasatakse aktiivselt õppeprotsessi jagades neile usaldus ja tegevusülesandeid. Lapsed kaasatakse ka tulemuste hindamise protsessi
  5. Õpetajad kasutavad aktiivselt innovaatilisi õppevahendeid
  6. Õppeprotsessi täiendavad lasteaiavälised haridusprojektid ja muuseumipedagoogika (KUMU, Kadrioru muuseum Vabaõhumuuseum, Teater Estonia, Eesti Kontsert)
  7. Tervist Edendavate Lasteaede võrgustikku kuuluva lasteaiana tegeletakse aktiivselt antud vallas

( TEL meeskond, tervislik toit,  üritused jne)

 

 

3. RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUS

 

3.1       Lasteaia õppeaasta

     1) Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31.augustini

     2) Aktiivne õppeperiood toimub 1. septembrist 31. maini. Suvekuudel (juuni, juuli ja august) toimub õpitu kordamine ja kinnistamine ning põhirõhk on mängulisel õuetegevusel.  

 

3.2       Rühma õppe-ja kasvatustegevuse kavandamine

1) Õppe-ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab ära vastavalt laste

eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused toas ja õues ja

pedagoogide osalusega tegevused.

 

2) Õppetegevused toetuvad projektõppe teemale, mis lepitakse majasiseselt kokku, jättes siiski iga rühmale võimaluse anda teemale omanäolisus. Teemat käsitletakse ühe (pool)aasta jooksul ja  planeeritakse eesmärgistatult  ühe kuu lõikes ainevaldkonniti. Rühm võib soovi korral jagada kuuteema ka nädalateemadeks. Projekti lõppedes teeb iga rühm teemat kokkuvõtva avaliku esitluse, et tutvustada õpitut ka teistele.

 

Teemapõhine projektõpe aitab:

·         siduda erinevaid ainevaldkondi ühtseks tervikuks

·          siduda need majasiseste õppe- ja kasvatustegevuste üldeesmärkidega

·         siduda loodusliku keskkonna ainevaldkondadega

·         kooskõlastada õppetööd erinevates vanuseastmetes

·           arendada õpetajate/rühmade vahelist koostööd

 

3) Lapse individuaalset arengut toetavad huvialaringid õhtupoolsel ajal:

üldfüüsiline treening, „Mängukool", rahvatants, judo trenn, jalgpall, kabe-male, inglise keel

4) Rannamõisa  Lasteaia õppekava ja rühma tegevuskavad on paindlikud st. õpetajad

võivad muuta planeeritud teemasid, tegevusi, üritusi jne vastavalt vajadusele ja  

ühiskonnast tingitud muudatustele.

5) Vähemalt ühel päeval nädalas on õppetegevused kavandatud õue - loodusklass, mets, Tabasalu Looduspark ja Aura Loodusrada, Muraste Looduskooli retked, liikumistegevus korra nädalas õues, matkad jalgsi, ratastega, suuskadega, keppidega, orienteerumise algõpe, suusatamise algõpe.

6) Lastele iseseisva tegutsemise võimaldamiseks on loodud tegevuskeskused: loovmängunurgad (draamakeskuses, arstikeskus, tervisekeskuses, poemängukeskus), käelise tegevuse keskused, lugemisnurk , ehituskeskused, puutöökeskus.

7) Päevakava põhimõtted

Päevakava koostatakse arvestades laste vanust

Planeeritud õppetegevuste kestused:

·         kuni 3a. 10-15 min

·         3-5a. kuni 25 min

·         6-7a kuni 35 min

Planeeritud tegevuste  arv päevas:

·         Kuni 3a kuni 2 tegevust

·         3-5a kuni 3 tegevust

·         6-7 kuni 4 tegevust

 

3.3       Erivajadustega laps.

 

1) Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ja isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu-ja õppevahendid, ruumid, õppe-ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas

 

2) Erivajadustega laste toetamine on meeskonnatöö, kus osalevad rühmaõpetajad ja õpetajaabi, erialaõpetajad, eripedagoog-logopeed ja lapsevanemad. Töö tõhususe ja toimimise eest vastutab juhataja.

3) Õppeaasta algul koostab meeskond vajadusel individuaalse arengukava. Õppeaasta keskel ja lõpul tehakse kokkuvõte individuaalse töö toimimise ja keskkonna sobilikkusest.

4) Kooli mineva erivajaduse lapse suhtes tehakse koostööd kooliga, et lapse erivajaduse toetamine oleks järjepidev.

5) Lasteasutus toetab erinevast keele-ja kultuurirühmast peresid lastele keele ja kultuu

tutvustamisel ning väärtustamisel

 

Rannamõisa lasteaed toetab teemat järgmiste tegevustega:

  1. Individuaalsete arengukavade koostamine.
  2. Lapse arengu toetamine meeskonnas: laps, lapsevanemad, pedagoogid, erialapedagoogid
  3. Valmisolek arenguvestlusteks vastvalt vajadustele eesmärgiga probleemide/küsimuste lahedamiseks
  4. Individuaalsete ja grupitegevuste kooskõlastatud läbiviimine eriala spetsialistide

poolt :koostöö vallaga, erinevate projektidega

  1. Erivad koolitused pedagoogidele, et tagada tulemuslik töö lapsega ja lapsevanematega.

 

3.4 Koostöö lapsevanemaga

1)Lasteasutuse pedagoogid teevad laspevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd,

mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

2)Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe-ja

kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob vanemale võimaluse saada tuge ja nõu õppe-ja kasvatusküsimustes. Kord aastas toimuvad vanematele arenguvestlus, lahtiste uste päevad

3)Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe-ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda regulaarselt tagasisidet lasteasutuse tegevusest.

4)Rannamõisa Lasteaias on aktiivselt tegutsev koolitusprogramm vanematele ja pedagoogidele. Loengud/vestlused erinevate eriala spetsialistidega toimuvad kord kuus.

5)Lastevanemad kaasatakse aktiivselt osalema erinevatesse töötubadesse, kevadistele talgutele, perespordipäevale ja kõikvõimalikele erinevatele üritustele

6) Rühmades kaasatatakse vanemaid erinevate tegevusete läbiviimseiks: ettelugemisõhtu, kokanduspäevad jne

 

4.    6 -7 AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED

 

4.1       Üldoskused

1) Mänguoskused

2) Tunnetus-ja õpioskused

3) Sotsiaalsed oskused

4) Enesekohased oskused

 

1)         Mänguoskused

Mäng on lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soovu, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.

 

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe-ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

 

Õppe-ja kasvatustöö tulemusena 6-7 aastane laps:

1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

 

RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS:

  • Suur osatähtsus on ÕUEMÄNGUDEL
  • Kasutatakse mängides palju looduslikke vahendeid, mida meie lasteaeda ümbrisev keskkond pakub
  • Rühmadesse on loodud erinevad tegevusekeskused, mis pakuvad lastele eakohaseid ja arendavaid mänge.

 

2)         Tunnetus- ja õpioskused

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1)saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS:

·         Draamaõpetusel on suur rõhk asetatud draamamängudele, mis arendab lapse tunnetusprotsesse

·          Erinevate tähtpäevade raames korraldatakse viktoriine/olümpiaade, mis paneb lapsi tegema koostööd ja arendab keskendumisvõimet.

 

3)         Sotsiaalsed oskused

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;
5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
6) loob sõprussuhteid;
7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
11) selgitab oma seisukohti.

RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS:

  • Korraldadakse väljasõite erinevaid elamusi pakkuvatesse muuseumitesse ja paikatesse, mis arendab suhtlemisjulgust ja laiendab silmaringi.
  •  Tähtpäevade/spordiürituste raames võetakse osa erinevatest üritusteks, kus suheldakse teiste lasteaedadega (spordipäevad, teatrifestival)

 

4)         Enesekohased oskused

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
4) algatab mänge ja tegevusi;
5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

Kooliks ettevalmistust toetab

  1. Mängukooli tegevus, eesmärgiga toetada kooliks ettevalmistust

 

 

5. VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA SISU

NING 6-7 AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

 

5.1              Õppe-ja kasvatustegevuse sisu ja lõimuvad tegevused

 

Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas (edaspidi valdkond):

1) mina ja keskkond;
2) keel ja kõne;
3) eesti keel kui teine keel;
4) matemaatika;
5) kunst;
6) muusika;
7) liikumine.

 

5.2              Valdkond MINA JA KESKKOND

 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;
4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses.

Valdkonna Mina ja keskkond sisu:
1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;
2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele;
3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust;
2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;
3) lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;
4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;
5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;
2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;
4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;
5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;
6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;
7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;
8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;
9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;
10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;
14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;
17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.

 

RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS

Loodus- ja keskkonnaõpetus toimub läbi kogemusõppe, rakendatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid ja aktiveeritakse kõiki tajusid. Vähemalt 1kord nädalas rakendatakse õuesõpet, viiakse läbi uurimusi ja katseid, teostatakse praktilisi tegevusi, seotakse teema töökasvatusega. Kasutatakse projektõpet.

Keskkonnaõpetuses kasutatakse:

  • Olemasolevat looduslikku baasi: mets, meri, rand, pankrannik, Tabasalu Looduspark, Aura Loodusrada, õpetajate poolt loodud õpperajad, õueala, loodusklass koos ilmajaamaga, taimekoteinerid
  • Õues on rajatud puutöökeskus, kus õpitakse tundma erinevaid materjale ja töövahendeid,
  • Kasutatakse aktiivselt meisterdamiseks looduslike vahendeid, mida kogutakse matkadel ja  koostöös kodudega ja erinevate kohalike ettevõtedega.
  • Igal aastal toimub lasteaia oma taimekasvatus projekt, mis lõppeb kevadel toimuva lillelaadaga, mille käigus kogutud raha kasutakse rühma tarbeks.
  • Toimub koostöö Muraste Looduskooliga. (õpetajate koolitus, laste õppekäigud retkejuhtidega)
  • Lõkkeplatsil tule tegemine
  • Kasutuses olevad vahendid:õpperadade kirjeldused, komplekteeritud matkakotid, mõõtenöörid, luubid, valgusmikroskoop, binoklid, mõõdunõud, praktiliste ülesannete kogud, ilmajaamas on lõuna-ja põhja poolsed termomeetrid, tahvel näitude märkimiseks, tuulelipp, sademete mõõdik; taimekastausprojektide läbiviimiseks on külvikastid toas ja konteinerid õues; loodusklassis on materjalide kogud (kivid, käbid, oksad, liiv, vesi…) Metoodilises kabinetis on keskkonnahariduslikud materjalid: raamatud, pildimapid, voldikud…)

IDEEPANK

1)      RANNAMÕISA PANKRANNIK JA MERERAND

·         Paekivi, kui Eesti rahvuskivi

·         Allikad ja meri. Allikavee, merevee, kraavivee ja kraanivee võrdlus. Allikas ja meri erinevatel aastaaegadel

·         Kivid: võrdlemine kuju, suuruse ja pinna vms järgi.

2)      AURA LOODUSRADA

·         Taime-,looma-,putukate liikide määramine, liigitamine

·         Linnuhäälte matkimine

·         Metsast kaasa toodud taimede võrdlemine loodusentsüklopeedias olevate piltidega

·         Herbaariumite valmistamine

·         Legendid ja muinasjutud taimedest ja loomadest, nende kuulamine ja ise loomine

·         Loodusega seotud elukutsete tutvustamine: põllumees, metsavaht, meremees, kalur, looduskaitsja

3)      ÕPPERAJAD RANNAMÕISA METSAS

·         "Puude rada". Orienteerumine kaartide ja plaani järgi

·         "Samblarada"

·         "Legendid lilledest"

·         Ravimtaimed, nende nimetuste kirjutamine, herbariseerimine, kuivatamine ja teede tegemine

·         Toitumissuhted metsas

·         Plakatite, raamatute, õpimappide, ideekaartide koostamine

·         Huvitavate looduslike kompositsioonide leidmine, kirjeldamine, järgi joonistamine

·         Loodushäälte kuulamine ja eristamine ja nende põhjal järelduste tegemine (millal lumi krudiseb, liiv tuiskab, puud kohisevad, linnud vaikivad, maha langenud lehed krabisevad

·         Miniteatmik- taimede ja putukate välimäärajad

4)      ÕPPERAJAD LASTEAIA ÕUEL

·         "Sipelgarada"

·         "Mikromatk"

·         "Puud"

5)      LOODUSKLASS LASTEAIA ÕUEL

·         Hommikuringid värskes õhus

·         Katsed ja uurimused: vesi-lumi-jää, ilmavaatlused

·         Mudelite ehitamine looduslikest materjalidest: linnupesa, loomade käppade jäljendid, linnuparvede kujude ladumine kividest

·         Meisterdamised puutöökeskused, üritused koos vanematega (jõulud)

6)      TAIMEKASVATUS PROJEKTID

·         Taimekasvatusprojekt, mis on süviti seotud erineva õppevaldkonnaga

·         Tubased minikasvuhooned varakevadel: sibula ajatamine, suhkruherne võrsed, vesikressi kasvud

·         Idukasvatus ja tervislik toitumine

7)      INTERAKTIIVNE SÜGISNÄITUS MIHKLIPÄEVAL

8)      LOODUSNURK MÜRAKARUDE RÜHMAS: akvaarium, deegu, õues jänes

9)      VEEBIPÕHISEST PROJEKTIST "TERE KEVAD" OSAVÕTT

10)  PROJEKTIPÕHINE ÕPE·          

 

5.3 Valdkond KEEL JA KÕNE

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;
2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.

Valdkonna Keel ja kõne sisu:
1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;
2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;
3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;
2) peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;
3) suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;
4) õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;
5) mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;
2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;
5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;
6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;
8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;
9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;
10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;
11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS

            Loodusklassi kasutamine vabaõhulavana, kus esitada muinasjuttude, lühijuttude dramatiseeringuid

  • Loovjutustamine ilma põhjal ja ilmavaatluse andmete abil
  • Tähtede ladumine looduslikust materjalist
  • Kompimismängud looduslike materjalidega arendamaks kirjeldamisoskust ja kinnistamaks omadussõnu
  • Mere ääres kivi-; liiva, veemängud
  • Rocca-al-Mare vabaõhumuuseum -  retked ja jutustused minevikku
  • Häälikupesade meisterdamine looduslikest materjalidest
  • Emakeelepäeva tähistamine lasteaias: luuletuste esitamine
  • Draamaõpetus rühmades: eneseväljendus sõnavara rikastamiseks

 

5.4  Valdkond EESTI KEEL KUI TEINE KEEL

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;
2) soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;
3) tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;
4) kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises.

Valdkonna Eesti keel kui teine keel sisu:
1) kuulamine;
2) kõnelemine;
3) Eesti kultuuri tutvustamine.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);
2) pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;
3) suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm);
4) korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega – liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm;
5) vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles);
6) valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks;
7) pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi korrektsena korrates.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet;
2) tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid ning kasutab neid oma kõnes;
3) saab aru korraldusest ja toimib vastavalt;
4) saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires;
5) kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid;
6) teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule;
7) oskab nimetada mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi.

 

            RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS:

  1. Kirjaeelharjutused erinevatele tasapindadele (rühmas, õues)
  2. Postkastid kirjade kirjutamiseks
  3. Emakeelepäeva raames luuletuste õppimine koostöös kodudega
  4. Õueõppeklassis muinasjuttude jutustamine ja selle illustreerimine tahvlile („Onu Raivo Jutupliiats")
  5. Filosoofilised vestlused lastega erinevatel teemadel

 

5.5. Valdkond MATEMAATIKA

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;
2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;
3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi;
4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;
5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;
6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;
7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

Valdkonna Matemaatika sisu:
1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;
2) suurused ja mõõtmine;
3) geomeetrilised kujundid

4)orienteerumine ajas

5) orienteerumine ruumis ja paberil

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;
2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;
3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut;
4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);
5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;
2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt; teab ja kasutab märke <;>;=


3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;
4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;
5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;
6) järjestab kuni viit  eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);
7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;
8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;
9) oskab öelda kellaaega täistundides;
10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;
11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);
12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;
13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid

14) teab, üks ja sama ese, loom jm. Võib kord olla suurem, kord väiksem (suuruste suhtelisus), nt. elevant on inimesest suurem aga majast väiksem.

15) teab paaris- ja paarituid arve

RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS:

  • Ilmajaamas termomeetri näitude lugemine, mõistmine ja võrdlemine.
  • Loendamine, rühmitamine….kasutades looduslikke materjale
  • „Lapsemeetri" kasutamine (igal lapsel on enda pikkune pael, millega saab mõõta teed, puid…
  • Taimede kasvamist jälgides ja kaardistades saab õppida diagrammide, graafikute moodustamist
  • Poemäng rühmades
  • ARVUMAA programmi kasutamine saalis
  • Matemaatilised mängud õuealal ja õueõppeklassis looduslike vahenditega
  • Orienteerumismatkad/mängud ümbritsevas keskkonnas.

 

5.6. Valdkond KUNST

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;
2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;
3) vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;
4) kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid;
5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;
6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

Valdkonna Kunst sisu:
1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;
2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;
3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;
4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist;
2) suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid;
3) kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;
4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;
5) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;
6) viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale;
7) suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil;
2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;
3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;
4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;
5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;
6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;
7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;
8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

 

RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS:

Rühmasiseselt:

  • Meisterdamine looduslikest materjalidest
  • Lumeskulptuuride modelleerimine ja nende maalimine
  • Värvide jäätamine ja värvilise jää kompositsioonide loomine
  • Taimede kuivatamine ja nendest kujutava kunsti loomine
  • Erinevate pindade faktuuride loomine erinevate looduslike materjalidega
  • Ehete meisterdamine (viljad, teokarbid, kivid…)

 

Kunstiõpetaja:

Mõtestatud õppeprotsessi kolm osa: õppeprotsessi alustamine, õppeprotsess, õppeprotsessi lõpetamine

Kunstiõpetuse kunstipõhised tehnikad on seotud kustiteraapia võtetedega.

Tunni lõpus on oma ja teiste töö reflekteerimine. Valikuline toetav tegevus

Õppeprotsess on toetatud regulaarse tegevusega reaalses kunstikeskkonnas: KUMU ja Kadrioru Kunstimuuseumi Haridusprojektides osalemine

Kunstitunni ja muuseumipedagoogika ühendamine kunsti ja maailmast paremaks arusaamiseks

 

5.7. Valdkond MUUSIKA

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;
2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;
3) suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;
4) suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

Valdkonna Muusika sisu:
1) laulmine;
2) muusika kuulamine;
3) muusikalis-rütmiline liikumine;
4) pillimäng.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;
2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;
3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;
4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;
5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud;
6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;
2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;
3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;
4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;
5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;
6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge;
7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;
8) liigub vastavalt muusika meeleolule;
9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

 

RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS

  • Pillitöötoad, kus pille saab meisterdada looduslikest paterjalidest: puit, seemned, õõnsad varred…
  • Pillimängu „saal" mereääres, lõkkeplatsil, metsas….
  • Loodushelide kuulamine looduses
  • Aktiivse kuulamisoskuse arendamine kõigi muusikaliste tegevuste kaudu, alustades loodushelide kuulamisest kaasaegse kuulamiseni - alusoskus kõikidele sotsiaalsetele oskustele
  • haridusprojektid ESTONIA, EESTI KONTSERDIGA
  • Erinevad külalisetendused ja kontserdid muusikamaailma rikastamiseks
  • Laste esinemine igaaastaselt kirikukontserdil

 

 

5.8. Valdkond LIIKUMINE

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) säilitab liikumistahte ja tunnetab liikumisrõõmu;
2) suudab eesmärgi nimel pingutada;
3) on tegus üksi ja rühmas;
4) mõistab kehalise aktiivsuse ja tervise vahelisi seoseid;
5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

Valdkonna Liikumine sisu:
1) kehalise kasvatuse alased teadmised;
2) peamised liikumisoskused;
3) liikumismängud;
4) ettevalmistav tegevus erinevatele spordialadele;
5) rütmiliikumine.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist. Kehaline  võimekus (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) ja kehalised oskused kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;
2) rikastatakse lapse liikumisvõimalusi jalgrattasõidu,  suusatamise, kelgutamise, orienteerumise, matkamise, kepikõnni kaudu.
3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete, enesekindluse ja positiivsete omaduste  kujundamist kehaliste tegevuste regulaarsuse kaudu.
4) arvestatakse, et laps õpiks andma enesehinnangut , kaaslastega arvestama, emotsioone kontrollima ja mõistma kehaliste harjutuste otstarvet;
5) pööratakse tähelepanu nii lapse üldisele kehalisele valmidusele, peamistele kehalistele oskustele (kõnd, jooksmine, turnimine), kehahoiule ja osavuse komponentidele.

RANNAMÕISA LASTEAIA OMANÄOLISUS

Liikumistundide raames:

  • Vastavalt teemale Metsas liikuda on mõnus toimuvad  kord kuus igale rühmale pikemad metsarännakud (60 - 90 min). Metsarajad on märgistatud ja kaardistatud lasteaia jaoks.
  • Sisetundides rütmiliikumine eesti võimlemise rajaja Ernst Idla metoodika ja harjutusvara järgi, s.h. „Idla Palli ABC" õpetus.
  • „Võistlemise ABC" juhtlause all „Parim liikumisrõõm on jagatud liikumisrõõm"  kaasaelamise oskus, mängu juhtimise kogemus, käitumisoskused kaotuse ja võidu korral, käitumisokused võistluse lõpetamisel - kätlemine, aplodeerimine, tänamine.
  • „Vanade liikumismängude" õpetus eesti rahvakalendri tähtpäevadel.
  • Kepikõnni ABC (5-7 a) koostöös kepikõnnitreeneri Maarit Vaikmaaga.
  • Orienteerumise „roheline tase" (5-7 a) koostöös Eesti Orienteerumiliiduga.
  • Suusatamise ABC (5-7 a) treener Monika Suursalu lisatunnid. Lasteaia liikumisõpetaja assisteeribb treenerit ja jätkab suusatamise algõpetusega liikumistunnis.
  • „Laps küsitleb last" (5-7) isiklike kehaliste eluviiside ja meelisharrastuste kohta.
  • Koolieelikud peavad liikumisõpetajaga arvet omandatud oskuste kohta – täidavad „MINA OSKAN" illustreeritud lehe, mis on tagasisideks kodule lapse kehalise koolivalmiduse kohta

 

6. LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED

1) Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

2) Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.

3) Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.

4) Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

5) Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust. Rannamõisa Lasteaias kasutatakse lapse arengu hindamiseks "Arengu jälgimise mängu" raamatut .

6) Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:
- annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
- selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

Osades rühmades kasutatakse vestlusel arengumappe, mis sisaldab lisaks aregutabelitele lapse joonsitusi ja tema mõtteid/tegevusi ja intervjuusid erinevatel teemadel.

Vestlusel toetutakse meie õpetajate poolt koostatud voldikule, mis tutvustab vanemale lapse päevakava ja lapse arengu põhimõtteid.

Osades rühamdes teostatakse arenguvestlusi lapse sünnipäeva kuudel, mis tagab lapse eakohase hindamise ja aitab paremini planeerida oma vestlusi

7) Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.