PUUTÖÖ

Minu rühma(de)s on käinud puutöö 7 viimast tööaastat. Algas see puupakust plekkämbris ja on jõudnud otsaga uhke puutöökeskuseni Rannamõisa Murumunade rühmas ja õueõppeklassi.  Nii ripuvad seal väikesed haamrid, peitlid, höövel, näpitsad, tangid, mõõdulint, joonlaud, kruustang, viilid, kruvikeerajad, lihvimisklotsid, liivapaberid, liim, naelad, kruvid, mutrid, prillid ja töökindad (jne).

Polegi vahet, millises vormis on töölaud, olulisem on laste nokitsemistahe, osavad käed, unustamatud oskused , geniaalsed ideed ja loomulikult puulõhn, mis annab rühma sooja ja koduse tunde.

Ümber töölaua käib tasane tegutsemine ja pisut kõvemat häält tegev kopsimine. Töökindad käes ja prillid ees leiutavad väikesed meistrid päris tööriistadega muusikapille, lennumasinaid, klotsimajasid, kaubaautosid või siis viimati populaarseks saanud lõngakera ragulkasid. Vahel ka koos lastevanematega. Ka kõige kangemad ja püsimatud tegelased nohisevad keskendunult ja otsusekindlalt.  Puumaterjal iseenesest on soe ja rahustav.

Enne tööle asumist on tarvis  osata lihtsaid töövõtteid , tunda tööriistu ja pidada kinni ohutustehnika vankumatutest reeglitest. Tegutsedes õpivad nad ka tundma erinevaid puuliike ja areneb oskus märgata lihtsas puunotis uut leiutist. Nii käivad  lapsed metsas ringi  nina maas ja topivad mu seljakoti head ja paremat täis. Oskus "Arno kombel pilvi vaadata"  ja näha asjadest kaugemale arendab lastest loovust ja ka tehnilist taipu. Osavamad lapsed oskavad noaga puukoort vesta ja nii on mul üks paras väits ikka metsas kaasas.

Tihti kuuleb lapsi omavahel arutlemas oma leiutise praktilisuse üle . Nii sai alles üks ema endale vahva "ehetepuu"  ühest kõverast männioksast. Koostöös lastevanematega ja erinevate asutustega on me rühmas "puuvirn" alati olemas.

Areneb ka laste füüsiline osavus: näitkeks saagimine ja käsipuuriga puurimine nõuab jõudu ja käeliigutuste osavust. See eest puukruvi kruvimisel areneb käte koordinatsioon ja peenmotoorika. Töö planeerimisel tehakse otsuseid ja valikuid disaini, puumaterjali ja vahendite näol. Õpitakse kasutama õigeid vahendeid ja tehakse otsuseid ka koostöös.

Väga suurt rõhku panen ka kirjandusele, mis õpetab austust puude ja töötegemise vastu.  Mul on hea meel oma rühma laste üle, kes oskavad väga arukalt ja hingeliselt arutleda "puu elu" üle.

Õpetaja Kersti Veskus