• lapse eripära mõistmiseks;
• lapse erivajaduste väljaselgitamiseks;
• positiivse enesehinnangu kujunemise toetamiseks;
• ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Õpetajad jälgivad lapsi vabamängus, igapäevategevustes ja õpetaja poolt suunatud tegevustes. Lapse arengu hindamisel kasutatakse kõige enam vaatlusmeetodit, samuti on kasutuses kaudsed meetodid (intervjuud, laste tööde analüüs, e-päevik).

Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut. 

Lapse arengu hindamiseks on välja töötatud eakohaste pädevuste kriteeriumid, tuginedes riiklikule õppekavale ja lasteaia õppekavas välja toodud lapse arengu eeldatavatele tulemustele. 

Õpetajad jälgivad lapse arengut õppeaasta jooksul, kevadel viivad läbi arengumängu/arengutesti, 5-6 aastaste puhul interaktiivse arengumängu LAHE ning täidavad hindamistulemustest lähtuvalt Eliisis arengukaarti. 

Rühmaõpetaja teeb lapse arengu jälgimisel ja hindamisel koostööd teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ning vajadusel eripedagoog/logopeediga. 

Lapsevanematele tutvustatakse lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust rühma koosolekul õppeaasta algul. Süviti ja täpsemalt individuaalsel arenguvestlusel, kus analüüsitakse lapsevanemaga lapse arengu hindamise tulemusi.