Mina olen Sirle, Rannamõisa lasteaia logopeed - eripedagoog. Minu ülesannete hulka kuulub kogu laste arenguspektri ealevastavuse jälgimine ja hindamine, võimalike arenguerisuste märkamine ning lapse toetamine nende ületamisel. Olen võtnud endale eesmärgiks lapse isiksuse väärtustamise, temaga usaldusliku ja sooja kontakti loomise, talle turvalise ja toetava arenduskeskkonna loomise ning lapse jaoks olemas olemise.  Olen siin laste pärast ja nende jaoks ning soovin aidata lapse kõnelema, suhtlema, ennast väljendama, küsimusi esitama, jutustama, lugema, kirjutama- tagamaks talle edukas toimetulek koolis ja hilisemas elus.

Mõne sõnaga lähemalt lapse kõnearengu ja üldarengu seostest ning selle toetamise vajalikkusest. Arengupsühholoogilisest seisukohast lähtudes läbib lapse areng erinevaid etappe- emotsionaalne, sotsiaalne, hariduslik, motoorne ja kognitiivne- mis moodustavad terviku iga inimese arenguteekonnal. Lapse areng sõltub vanematest ja lapse õpetajatest. Lapse kodu ja lasteaed loovad selleks parimad tingimused, sest lapsed vajavad mänguks, õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks, kõlbeliseks ja loovuse arenguks soodsat keskkonda. Seda pakub kõige enam kodu, seejärel lasteaed ja siis ka kool.

Lapse kõne ja väljendusoskuse areng on muude oskuste ja tegurite seas üks olulisemaid näitajaid. Kõne arengut ei saa vaadelda isoleerituna lapse üldarengust- psüühilisest, motoorsest, kognitiivsest, vaimsest – sest kõne vahendab mõtlemise- ja eneseregulatsiooni protsesse. Kõne arengu eelduseks on normikohane psüühiliste protsesside- taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu- areng, seega ei saa kõne arendamist vaadata lahus üldiste kognitiivsete oskuste arendamisest.
Laste  arendamiseks ja/või õpetamiseks peab tema juhendaja/õpetaja teadma, mida laps oskab ise teha  ja mida suudab abiga, millist abi laps vajab ja kes last aitab või toetab, millised on olulised abivahendid, materjalid jne.

Oma töö raames pean esmalt  kaardistama abivajaval lapsel olemasolevad oskused ja eakohased võimeid, vajadused, tema iseärasused, aga ka kõne ja keele kasutamise taseme ja psühhomotoorsed oskused. Seejärel saan tema arengut parimal viisil toetada. Palju asjalikke tähelepanekuid saan sageli õpetajatelt, kes oma kogemusele ja vaatlusoskusele toetudes täheldavad võimalikke murekohti. Õpetaja ja kogu lasteaia personal on lapsele päeva kestel sõbraks, rõõmu ja mure jagajaks, toetajaks ja julgustajaks.  Head lapsevanemad, õpetajat saab ja peab usaldama, aga ka õpetaja vajab kindlasti  nõustamist ning kindlust omas töös. Seega vajab ja saab ta tuge  eripedagoog - logopeedilt, et toetuda positiivsetele võimalustele laste arenguga seotud tegevustes. Lasteaed soovib ja suudab tagada lapse sujuva ülemineku lasteaiast kooli, kui lapsevanem usaldab üheltpoolt õpetust lasteaias ja teisalt võtab ise osa oma lapse suunamisest ja arendamisest.
Kõnearendus on väga laiaulatuslik töövaldkond, sest ilma kõneprobleemide korrektsioonitööta ei saa laps omandada teisi olulisi kognitiivseid protsesse.  Lapse eakohase arengu korral on kõne koolieaks välja kujunenud. Kujunenud on kõne nominatiivne, üldistav, kommunikatiivne ja reguleeriv-planeeriv funktsioon, et laps suudaks nimetada asju, rühmitada, olulisi tunnuseid leida ja nimetada, üldistada, keele abil suhelda ning oma tegevust planeerida sisekõne abil. Keele vahenditest peavad olema selleks ajaks omandatud:

• sõnade hääliku- ja silbistruktuur;
• liht- ja liitlause mudelid;
• dialoogi ja monoloogi kasutamise oskus;
• muutevormide tundmine ja kasutamise oskus.

Lasteaias luuakse alus lugemise-, kirjutamise- ja arvutamise oskusele.
Lugema-kirjutama õppimise tähtsaim alusoskus on häälikanalüüsioskus- laps suudab määrata hääliku olemasolu või puudumise sõnas,  nimetada sõnas olevad häälikud nende esinemise järjekorras, öelda, mitu häälikut on sõnas. Need oskused on lapsele jõukohase viimasel aastal enne kooli. Selle eeltööna vajavad lastel arendamist baasoskused:

• sõnavara,
• lauseehitus,
• grammatika ja
• tajuoperatsioonid

Lugemise-kirjutamise alusoskused on eakohaselt arenenud psüühilised protsessid ja kõne: tähelepanu, nägemis-, ruumi-, kuulmis- ja rütmitaju, mõtlemine, kõne, mälu ja häälikanalüüsioskus. 
Sellest teadmisest lähtuvalt ei näe raamõppekava ette laste lugemis-kirjutamisoskust enne kooli, vaid valmisolekut nendeks tegevusteks, s.t. lapse psüühiliste protsesside ja kõne eakohast arengut ning arendamist.
Kooliküpsust saab vaadelda ja analüüsida lapse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arengu külje pealt. Lapse vajalikud oskused koolis edukaks toimetulekuks:

• Jutustab eri olukordadest piisavalt täpselt.
• Oskab kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi.
• Oskab edasi anda oma mõtteid, selgitada olukordi, arutleb, tajub põhjuse- tagajärje seoseid.
• Oskab selgelt väljendada oma mõtteid, valdab mitmekesist sõnavara, küsib tundmatu sõna tähendust.
• Kuulab ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada täiskasvanu seletust.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et nimetatud valdkondadega kujundamisega me lasteaias tegeleme, et lapsed omandaksid võime:

• Tähelepanna ja meelde jätta
• Tajud ja tunnetada
• Vaadata ja näha
• Kuulata ja kuulda
• Mõelda ja arutleda
• Ümbritsevat kogeda
• Omaks arenenud kõnet
• Omaks head suhtlemisoskust

Logopeed-eripedagoog Sirle Kaljend