26.01.16

SISEHINDAMISE ARUANNE

I OSA

ÜLDANDMED

_

Õppeasutuse nimetus

Rannamõisa Lasteaed

Juht

Margit Toomlaid

Aadress

Merepiiga tee 8, Rannamõisa küla, Harku vald

Telefon

60 32 350

e-post

margit@rannamoisa.edu.ee

Veebilehe aadress

www.rannamoisa.edu.ee

Õppeasutuse pidaja ja tema aadress

Harku Vallavalitsus, Kallaste tn 12, Tabasalu

Laste arv aruande esitamise hetkel

137

Personali arv aruande esitamise hetkel

26

Ped. personali arv aruande esitamise hetkel

13

Sisehindamise periood

2010 -2016

 

II OSA

ÕPPEASUTUSE LÜHIKIRJELDUS JA ERIPÄRA

 

Lasteaed on asutatud 2005 aastal. Asukoht Tallinnast 10 km kaugusel looduslikult äärmiselt mitmekesises ja kaunis Rannamõisa metsas. Vahetus läheduses asub meri, Balti klindi pankrannik, Tabasalu Looduspark, Aura Loodusrada, Muraste Looduskool. Ümbruses on esindatud kõik metsaliigid ja looduskaitse all olev puisniit.

Need tingimused on eelduseks, et lasteaed kuulub alates 2010 aastast tervist edandavate lasteaedade liitu ning  õppe-ja kasvatustegevus toimub loodus- ja keskkonna hariduslikus võtmes.

Kogu õppe-ja kasvatustegevus toetab vaimset ja füüsilist tervist. Lasteaed kuulub Tervist Edendavate Lasteaedada võrgustikku ja on liitunud vaimset tervist toetava pilootprojektiga "Vaikuse minutid". Mitmekesised liikumistegevused viiakse läbi õues. Laste toitlustamine lähtub teaduslikult põhjendatud tervislikkuse põhimõtetest. Osaliselt kasutame toidu valmistamisel mahedat toorainet.

Õppetegevuses rakendame palju aktiiv-, avastus- ja õueõpet. Õppetegevus on ülesse ehitatud projektõppe meetodile.Üks temaatika läbib tervet aastat ja planeerimine toimub osaoskuste põhiselt. Territooriumil asub loodusklass koos väikese ilmajaamaga ja puutöö keskusega. Lasteaias elavad kaks küülikut ja kits Leenu, et lastel oleks võimalik praktikas kogeda hoolimist ja vastutust elusolendi eest. Koostööd keskkonna- ja loodusõpetuse vallas teeme nii Muraste, Nõva kui ka Sagadi ning Aegviidu Looduskoolidega. Loovuse ja kunsti vallas on pikaajaline koostöö KUMU, Kadrioru Kunstimuuseumi, Teater Estonia ja Eesti Kontserdiga.

Õhtused huvitegevused toetavad laste vaimset ja füüsilist arengut. Lasteaed läheb loomuliku struktueerimise abil üle 1+2 süsteemile, mis tagab laste parema järelvalve ning õpetuse. Pedagoogidel lisandub võimalus oma hobidel ja huvidel baseeruvaid oskusi rakendada lisaväärtuse loomisel.

Tartu Ülikool tunnustas Rannamõisa Lasteaeda väärtuspõhimõtete rakendamise eest igapäevases kasvatustegevuses tiitlitega: "Väärtuskasvatuse lasteaeda 2014" ja "Hea lasteaia rajaleidja 2014"

 

 

III  OSA

 

LASTEAIA MISSIOON

     Rannamõisa Lasteaia missioon on kantud eesmärgist pakkuda lastele turvalist, rahumeelset ja meeldivat päevahoidu ning head kooliks ettevalmistust. Vanematele igakülgset nõu ja abi kasvatusküsimustes.

 

LASTEAIA VÄÄRTUSED

Vabadus vastutada.

Rannamõisa Lasteaia töötajatena …

… oleme avatud ja ausad oma mõtetes, tegudes ja suhetes
… võtame "vigu" kui võimalust areneda
… arvestame, et eduka töö aluseks on kinnipidamine kokkulepetest, reeglitest ja tähtaegadest
… suudame töötada maksimaalselt panustades ja ennast säästes

Kasvatus kui kultuur.

Rannamõisa Lasteaia töötajatena …

… on meie ennast ja teisi austav käitumine  eeskujuks lastele, peredele ja kolleegidele
… kuulates kuuleme ja vaadates näeme,järelikult mõistame , et erisus on väärtus ja

võimalus
…toetume laste arengutingimuste loomisel täielikult täiuslikule meeskonnatööle

Kasvatus kui kunst.

Rannamõisa lasteaia töötajatena …

… anname oma innukuse ja rõõmu igast päevast edasi lastele, peredele ja kolleegidele
…. suhtume kasvamisse ja õppimisse kui loovasse, arenevasse ja arengut pakkuvasse protsessi

 

LASTEAIA VISOON

Visioonid on välja toodud eraldi iga valdkonna käsitlemisel.

ARENGUKAVA EESMÄRGID 2014-2017

Eesmärgid on välja toodud eraldi iga valdkonna käsitlemisel

 

VI OSA

SISEHINDAMISSÜSTEEMI KIRJELDUS

 

Lasteaia sisehindamissüsteem on kirjeldatud Rannamõisa Lasteaia sisehindamise korras, mis on kinnitatud kk nr.44-M, 27.09.2006; ped.nõukogu protokoll nr.2, 26.09.2006 a.

 

Sisehindamissüsteem on üles ehitatud lähtudes Deming`i tsüklist:

·         Kavandamine arengukavas (eesmärkide seadmine 3-5 aastaks);

·         kavandatu ellu viimine toimub lasteaia aasta tegevuskavas, rühmade-, eri-

      alaõpetajate tegevuskavades, tervisedenduse kavas, hoolekogu tööplaanis…

·         tulemuste hindamine toimub kevadeti rühmade ja erinevate valdkondade analüütilistes kokkuvõtetes ja arenguvestlustes

·         parendustegevused ja eesmärgid püstitatakse uutesse tegevuskavadesse ja arengukavasse lähtudes sisehindamistulemustest

Sisehindamine viiakse läbi regulaarselt ja kõikide kriteeriumite osas (haridus-ja teadusministri määrus nr.62 13.08.2009).

Sisehindamise läbiviimise põhimõtteks on eneseanalüüsil põhinev hindamine. Läbi- viijad on oma valdkondade eest vastutavad inimesed: direktor, majandusjuhataja, peakokk, rühmade pedagoogid, eriala pedagoogid, lisaks projekti juhid, töörühmade juhid ja lapsevanemad.

Kasutatakse erinevad metoodikaid: kogutud  info analüüsimine ja võrdlemine, dokumentatsiooni analüüsimine, arenguvestlused, rahulolu- ja motivatsiooni küsitluste läbiviimine, SWOT analüüs, Demingi tsüklil põhinev analüüs.

Tulemused esitatakse kirjalike aruannetena, mis kokku koondatult moodustavad Aasta Raamatu, mis on tutvumiseks kõigile alati kättesaadav (siiani 10 tk)

Aruande vormid: pedagoogid esitavad õppeaasta analüütilise kokkuvõtte direktorile, sellele lisandub rühma meeskonna arenguvestlus. Pedagoogide  eneseanalüüs esitatakse dirketorile, sellele lisandub direktori analüüs pedagoogi töö vaatlustest aasta jooksul. Abipersonali eneseanalüüs esitatakse majandusjuhatajale. Vanemate rahuloluküsitluste, psühhosotsiaalse keskkonna hindamise tulemuste kokkuvõtted esitatakse pedagoogilisele nõukogule, hoolekogule. Aasta Raamat, kus on lisaks eelnimetatud aruannetele õppeaasta kokkuvõte valdkondade kaupa, hinnangud projektidele, koolituskava analüüs, majandus aruanne esitatakse omavalitsusele. Sisehindamist korraldab lasteaia direktor.

 

V OSA

SISEHINDAMISE ARUANDE ANALÜÜSIV OSA

 

1. kriteerium: EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

Analüüsitavad valdkonnad: eestvedamine ja strateegiline juhtimine

 

Visioon: Lasteaia eesmärgiks on areneda hästitoimivaks hariduskeskuseks nii personalile, lastele ja  nende peredele kui ka kogukonnale. Lasteaias väärtustatakse meeskonnatööd, mille kvaliteedi tagavad kõigi ühtsed ja selged eesmärgid ja ühine arendustegevus ja vastutuse jagamine. Lasteaia juhtkond on innustavaks eeskujuks nii oma hoiakute kui tegutsemisega.

Strateegilise juhtimise ja arendustegevuse aluseks on Demingi tsükli mudel. Lasteaias on kõik planeerimise ja juhtimisega seotud eri tasandite tegevused ja väljundid omavahel seotud.

  1. Eesmärgid:

Arengukavas 2014-2017

1.      Rannamõisa lasteaias töötab motiveeritud personal

2.      Koostatud on sisehindamise raport 2016 aastaks

Sisehindamise raportis 2010

3.      Siduda tulemuslikku  tegevust arendusmeeskondade töös motiveerimise süsteemiga

4.      Võimaldada personalile planeerimise, analüüsimise… koolitusi, et täieneks oskus püstitada mõõdetavaid eesmärke ja neid ellu viia.

5.      Motiveerida aktiivsemat sisekoolitustel osalemist.

6.      Personali küsitluse abil viia motivatsiooni süsteemi sisse  toimiv tunnustamine

7.      Kaasata töörühmade tegevusse ka mittepedagoogiline personal

 

2.   Olulisemad tegevused eesmärkide elluviimiseks

1.      Määrasime ühiselt kindlaks motiveeriva lisatasu maksmise alused (kk nr 15-ÕT. 06.05.2010, muudeti 2013 a. ja 2015 a)

2.      Viidi läbi motivatsiooni uuringud ja võrdlev analüüs (2010, 2013)

3.      Rakendus uus töökorraldus - 1+2 süsteem (2015 aastaks kolmes rühmas).

4.      Personalil on võimalus kasutada tasuta ujulat, tervisekontroll 2010 aastal Qvalitas Arstikeskuse AS poolt

5.      Rakendus tööle TEL`i meekond (alaline, 2010 aastast)

6.      Personalil on palju võimalusi jagada  oma pedagoogilisi kogemusi, väärtusi, ped. kontseptsioone

7.      Pedagoogid saavad igakülgset toetust, et tõsta oma kvalifikatsiooni (3 vanemaõpetajat ja 1 õp. metoodik (2011), 1 Meister õpetaja (2014), 1

7 kutsetsemega eripedagoog (2015), 1 vanemõpetaja (2015)

8.      Regulaarselt toimuvad personali tänuüritused (jõulud/aasta algus, naistepäev) ja ühised ettevõtmised (õppeaasta lõpp/algus, jõulupeod)

9.      Ühise meeskonnatööna on lasteaial oma lipp, hümn, logoga särgid. Ühiselt on välja töötatud väärtused

10.  Töö erinevates arendusmeeskondades on seotud tulemustasuga

3. Olulisemad järeldused:

    Tugevused:

1.      1+2 süsteem tagab rühma töötajatele väga tugevate motivaatoritena: 15% kõrgema palga, ainuisikuliku vastutuse rühma tööd korraldada, rohkem vaba aega, et saada oma hobidest tulenevaid oskusi rakendada lasteaiale lisaväärtuse andmiseks

2.      Regulaarselt jagavad oma pedagoogilist kogemust: A. Vaino, E.Ots, S.Kaljend (Tln. Ülikoolis); K. Veskus (Hea Algus), K. Randrüüt (EOK). Kõik soovijad saavad läbi viia lahtiseid tegevusi (Harjumaa direktorite koolituspäev 2014 a 4 pedagoogi, Pärnu Kesklinna lasteaiaga õppepäeval Rannamõisas 3 pedagoogi, Pärnus 3 pedagoogi), http://www.parnupostimees.ee/1274674/parnu-kesklinna-         lasteaias-jagati-kogemusi  Majandusjuhataja esines vabariiklikul konverentsil ettekandega „Tervislik toitumine"(2014) http://mahekeskus.emu.ee/uudised/konverents-mahepollumajanduse-arengusuunad-mahetoit-lasteasutustes/, M. Toomlaid esines ettekandega vabariiklikul Muuseumipedagoogika konverents (2015) http://opleht.ee/21667-kas-jukust-on-saanud-juhan/ ja Väärtuskasvatuse konverentsil (2015) http://www.eetika.ee/et/konverents2015-ettekanded. Oma mõtteid kajastasime erinevates väljaannetes ja portaalides: http://koolielu.ee/info/readnews/406504/vaartuskasvatuse-lasteaed-vaartustab-uksteist-austavaid-suhteid , http://opleht.ee/19750-joulud-on-rohkem-kui-kingikott/ , http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/rannamoisa-lasteaia-lapsed-naudivad-uut-tervislikku-menuud?id=63011658, http://www.vaartuskoolitus.ee/tag/rannamoisa-lasteaed/  Koostati ja kirjastati buklett „Hea päeva algus" , mis leidis kajastust ka veebis (2013 a E.Ots, M.Sarandi) http://perejakodu.ohtuleht.ee/ajajoon/4-6_aastat/1A18E

3.      Tulemuslikult tegutsesid järgmised töörühmad: laste arengu hindamise töörühm (2010 a), laste vanusel põhinevate osaoskuste tabelid väljatöötamise töörühm, mis said planeerimise aluseks (2011 a), lasteaia väärtused (kogu meeskond 2012 a), arengukava meeskond (2013 a), õppekava meeskond (2014 a), lisaks tegutseb regulaarselt Tervisedenduse meeskond. Töö tulemused on seotud tulemuspalgaga.

4.      Koolitusi on läbinud 100% pedagoogilisest personalist, kokku 3278 tundi. 15 pedagoogi läbis 20 tunnise IT-alase koolituse ja omandas infotehnoloogilise pädevuse igapäevase elektroonlise dokumendi halduse alal. Väga hea enesetäiendamise võimalus on projektõppe moodulite lõppedes avalikud esitlused 2 korda aastas.

5.      Personali ametialane liikumine asutuse struktuuris on olnud väga tulemuslik ja motiveeriv. Õp.abi L.V.on väga hea kokk ja köögi meeskonna töö on suurepärane. Õp.abi U.A. asus edukalt tööle majandusala juhatajana. 2 õpetaja abi T.V. ja H.S töötavad assistentidena ja valmisolek on ka kõigil teistel. 1+2 süsteemi kolm õpetajat on oma struktuuri juhid.

  1. Töötajate motiveerimine ja arendamine on ühed olulisemad aspektid Rannamõisa Lasteaia juhtimisel. Et seda tulemuslikult teha on kahel korral läbi viidud motivatsiooni uuring. Esimene 2010 aastal ja teine, võrdlev uuring,  2013 aastal. Saadud tulemusi arvestati ja viidi sisse ka parendus tegevusi, sellest johtuvalt Lisa 1
  2. Üks suurimaid motivaatoreid on koolituse saamise võimalus. Seda hinnati 4,8 palliga
  3. 64% pedagoogidest peab väga oluliseks motivaatoriks võimalust iseseisvalt töötada ja võimalust eneseteostuseks, mõlemaid faktoreid hinnati 4,5 palliga

Iseseisva töötamise, oma hobi ja huviala rakendamise laste ning enesearengu huvides, näited: A.V. rakendab kunstiteraapia võtteid igapäevases kunsti tegevuses ja on tänaseks välja töötanud täiesti ainulaadse lasteaia kunstiõpetuse metoodika; E.O. rakendab ja arendab vaimse tervise temaatikat; K.R.töötab E.Idla, loomuliku liikumise, metoodika järgi; P.P. õpetab lastele rahvatantsu ja loob võimaluse tantsutrupil lasteaialaste tantsupidudel osaleda; K.St. viib läbi robootika ringi; K.V. õpetab puutööd ja viib läbi jodo ringi; S.K. tegeleb süvendatult laste koolivalmiduse testimise, tagasisidestamise ja analüüsiga.

  • 45% pedagoogidest pidas oluliseks ka võimalust valida ise töömeetodeid, hinnates seda faktorit 4,8 palliga
  • 2013 aastast rakendus tulemuspalk, mille suurus põhineb oma töö analüüsil ja saavutustel. Kriteeriumid töötasime koos välja. Tulemustasu suurus oli max 10% (1013), tänasel päeval 4 % palgafondist. Sellest hoolimata hinnatakse kõrgemalt rahulolu tööga 82% , palga võrdlus isikliku tööpanusega oli oluline vaid 9%-le.
  • Väga oluliseks pidasid töötajad enda ja juhi vahelisi suhteid 64%, hinnates seda faktorit 4,6-ga. Juhi oluline roll majas on viibida sageli rühmades, suhelda laste, personali ja vanematega

7.      Oleme saanud vabariiklikud tunnustused: Merilõvide lugemispesa (2011 http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=165  ,

K. Veskus „Keskkonnakäpp 2014", http://www.keskkonnakapp.ee/2014-laureaadid  Kogu lasteaia meeskond „Väärtuskasvatuse lasteaed 2014" ja „Hea rajaleidja lasteaed 2014"

http://www.eetikakeskus.ut.ee/et/uudised/tu-eetikakeskus-tunnustas-parimaid-vaartuskasvatuse-koole-lasteaedu-0

 

 Parendusvaldkonnad:

1.      Sujuv ja võimalustest lähtuv üleminek 1+2 süsteemile

2.      Assistentide jätkuv koolitamine

 

    4.Parendustegevused ja uued eesmärgid:

1.      Personalil on vaja regulaarselt motiveerivaid  väljakutseid, mis võimaldaksid personalil enesearengut ja –väljundid ning annaksid ka lasteaiale lisaväärtust

2.      Tulemustasu KOV poolt määratud % peab olema suurem, et ei läheks asenduste katteks ja oleks ka reaalselt motiveeriv

 

 

 

 

2. kriteerium: PERSONALIJUHTIMINE

Analüüsitavad valdkonnad: personalivajaduse hindamine, värbamine; kaasamine ja toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine; personali saavutused; täiendkoolitused, rahulolu, personaliga seotud statistika.

 

Visioon:

Lasteaia personal on kvalifitseeritud ja motiveeritud elukestvale õppele. Nii pedagoogiline- kui tugipersonal on loov, kõrge töötahtega, kõrge eetikaga ja lähtub igas oma tegevuses laste arenguvajadustest.

Motivatsiooni süsteemi aluseks ja ideeks on iga töötaja isiklik arenguvajadus, mida asutus igati toetab ja soodustab. Igal töötajal on võimalus asutuse siseselt oma võimeid ja oskusi rakendada tegutsedes erinevates töömeeskondades, huviringide juhendajatena…

Tingimuste loomine personali arenguks on direktori ülesanne ja see hõlmab nii personaalseid kvalifikatsiooni-ja tasemekoolitusi kui ka ühiseid meeskonna-ja loovus koolitusi ning vanemate ja pedagoogide ühiseid koolitusi. Oluline osa on ka kolleegilt-kolleegile õppimisel. Koolitusvajadused selguvad personali eneseanalüüsist, sisehindamisest ja arenguvestlusest.

 

 

 

  1. Eesmärgid

      Arengukavas 2014-2017

  1. Väljatöötatud väärtused rakenduvad kogu pesonali igapäevases kasvatus-ja õppetegevuses
  2. Täiendkoolitused on vajaduspõhised, mis selgitatakse välja arenguvestlusel või eneseanalüüsiga. Täiendkoolitus on oluline osa töötaja motiveerimisel

3.      Personal on kaasatud lasteaia arendamise protsessi

4.      Iga lasteaia personali liige saab soovi ja vajaduse korral abi ning toetust nii juhtkonnalt kui kolleegidelt

Sisehindamise raportis 2010

5.      Vajadusel taotleda kohalikult omavalitsuselt metoodiku ametikoha loomist

6.      Luua sidemed kõrgkoolidega, et võimaldada tudengitele praktikakohti ja seeläbi luua sidemeid võimalike tulevaste noorte õpetajatega

7.      Motiveerida õpetajaid kvalifikatsiooni tõstma

8.      Kaasata personali, eriti abipersonali, osalema erinevates töörühmades ja projektides. Rakendada selliseid koostöövorme, kus oleks osalus nii pedagoogidel kui teenindaval personalil

9.      Luua töörühm töötamaks välja tulemuslikud laste arengu hindamise kriteeriumid koos abimaterjaliga (2011)

10.  Jätkata koolitusjärgsete metoodika tundidega andmaks edasi koolitustel õpitut

11.  Jätkuvalt korrigeerida motivatsiooni süsteemi viies eelnevalt läbi personali uuring motiveerivate ja tunnustavate tegevuste kohta

 

2. Olulisemad tegevused eesmärkide elluviimiseks

·         Organisatsiooni eesmärke ja hetkeolukorda arvestades on loodud optimaalne struktuur. Selle alusel toimub personali värbamine ja täiendõpe.

·         Loodud personalipoliitika, mis sisaldab personali arendamise, hindamise ja motiveerimise põhimõtteid on jätkusuutlik

·         Koolitusrahade riiklik ümberstruktureerimisest tulenevate probleemide tõttu oleme tõstnud meeskonna sisekoolituste mahtu ja kvaliteeti. Koolituste valik sõltub enese- ja tööanalüüsi tulemustest. Järjest enam on erivajadusega toimetuleku ja meeskonnatöö koolitusi

·         Töötasid järgmised arendusmeeskonnad: laste arengu hindamise töörühm (2011), laste vanuselised osaoskused (2012), arengukava meeskond (2013), õppekava meeskond (2014),erivajaduse töörühm (2014), riskianalüüsi töörühm (2012 a. majandus juhataja, kokad, õp.abid)

·         Pedagoogid on saavutanud kõrge professionaalsuse taseme nii õppetegevuse planeerimisel, hindamisel ja rakendamisel kui ka enese juhtimisel ning seega puudub  metoodiku /õppejuhi vajadus ning soov

·         Konkureerisime Taru Ülikooli Innovatsiooni kooli konkursil, et saada ülikooli praktikabaasiks. Logistilistel põhjustel meid praktika baasiks ei valitud.

·         Pedagooge on igati innustatud ja toetatud kvalifikatsiooni tõstma.

·         Läbi on viidud kaks motivatsiooni uuringut: 2010 ja 2013 aastal. Võrdlevas analüüsis väljatulnud järeldused on ellu rakendatud (personalile suuremat väljakutset pakkuvad väljundid) Lisad 1 ja 1.1

·         Kõikidel soovijatel on võimalus osaleda erinevate töörühmade töös: Tervise edendamise töörühm (regulaarne), laste arengu hindamise töörühm (2011), laste vanuselised osaoskused (2012), arengukava meeskond (2013), õppekava meeskond (2014) riskianalüüsi töörühm (2012 a. majandus juhataja, kokad, õp.abid), väärtuskasvatust kokkuvõttev analüüs (2015)

 

 

3. Olulisemad järeldused:

    Tugevused:

·         Hästi on käivitunud 1+2 süsteem

·         Ühiselt väljatöötatud väärtustel põhinev igapäevane töö pälvis vabariikliku tunnustuse „Väärtuskasvatuse lasteaed 2014" Tartu Ülikooli Eetikakeskuse konkurss. Oleme Tartu Ülikooli hinnatud koostööpartner

·         Täiendkoolituse võimalus on üks oluline motivaator. Koolitusvajadus selgub eneseanalüüsis ja arenguvestlustel.

 

Tabel 1. Koolituste maht

 

2010-  2011

2011-2012

2012-2013

2013-2014

2014-2015

personaalsed täiendkoolitused

879 h

330 h

396 h

289 h

422 h

meeskonna sisekoolitused

214 h

128 h

256 h

204 h

160 h

osalenud pedagoogide arv (personaalsetel koolitustel)

15 ped.

7 ped.

8 ped.

16 ped.

13 ped

osalemise %                   (pedagoogide arv väheneb seoses üleminekuga 1+2 süsteemile)

88%

41%

47%

94%

93%

köögi meeskonna täiendkoolitused                             (seoses muudatustega toitumises)

 

 

 

44 h

17 h

 

·         Töörühmades osales 87% pedagoogidest. Väljatöötatud dokumendid ja materjalid on kasutatavad ja jätkusuutlikud. Erivajaduse töörühma poolt välja töötatud buklett „Hea päeva algus" sai vanemate ettepanekul ka Pere ja Kodu veebikeskkonda ülesse riputatud ja sai väga hea tagasisideme

·         Kasutame igat võimalust jagada oma pedagoogilisi kogemusi avalikult:

Tabel 2. Panus haridusse laiemalt

 

panus haridusse laiemalt

 

 

Elin Ots

muusikapedagoog

 

 

 

 1.Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa
 Ühenduse juhatuse liikme töö kujundamaks maakonna muusikategevust

 2.Eesti Muusikaõpetajate Liiduga koostöö

 3.Vabariikliku Kutsekomisjoni liige (kutse andmine noorele õpetajale)
 4. Õpetajate Liidu liige

 5.Õpetaja kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise töögrupis (2010- 2014)
 6.Töö kutsehindaja komisjonis
 7.Eesti Koorujuhtide Liidu liige (2010-2014)
 8.Õpetajate Liidu juhatuse liige 
 9.Eesti Muusikaakadeemiaga koostöö
 (magistritööde juhendamine, praktika juhendamine

Sirle Kaljend
eripedagoog

1.Tallinna Ülikooli eripedagoogika osakonna praktikandi juhendamine (2011)
2.Tln Ülikooli Avataud Ülikooli lektor (2006-2014)
3.Perekasvatus Instituudi lektor
4. Koolituskeskuse Hea Algus lektor (2006-2013)

Anne Vaino
kunstipedagoog

1. Õppetöö läbiviimine Tln Ülikooli Kunstide Instituudi rakendusloome
osakonnas kunstiteraapiate bakalaureuseõppele ainekursusel
KU6132 (2011)
2.TL Ülikooli Avatud Ülikoolis lektor (2013 - 2015)

Kai Randrüüt
liikumispedagoog

1.lektor Eesti Rahvakultuuri  Arenduskeskuses, Tallinna Ülikooli

Loodus- ja terviseteaduste instituudis, Eesti Võimlemisliidus (kutsetaseme koolituses)

2. koolitusjuht ja õppematerjali vastutav toimetaja EOK Ühenduses "Sport Kõigile"

3. Eesti Võimlemisliidu Harrastusvõimlemise toimkonna liige

4. Uue harrastusvõimlemise allfondi algataja Eesti Rahvuskultuuri Fondi

(ERKF) juures

5. Ernst Idla nimelise allfondi (ERKF) nõukogu liige

6. Eesti alus- ja alghariduse liikumisõpetajate suvekooli LIISU korraldaja

rühma pedagoogid

1.Tallinna Ülikooli täiendkoolituse üliõpilastele lahtised tegevused
"Aktiivõpe lasteaias" 6 pedagoogi  (2011)
2.Pärnu lasteaia pedagoogide ühisel õppepäeval viisid lahtiseid tegevusi läbi 3 pedagoogi (2013, 2014)
3.Harjumaa direktorite koolituspäeval 4 pedagoogi viisid läbi lahtised tegevused (2014)

Margit Toomlaid
direktor

1.Tln lasteaed Midrimaa, Luunja Lasteaed, Saue hoolekogu -
tervislik toitumine (2013)

2.Ettekanne konverentsil "Tervislik toit lasteaias" (2013)
3.Harjumaa direktorite koolituspäeva läbi viimine(2014)
4.Ettekanne Muuseumi pedagoogika konverentsil (2015)

5.Ettekanne Väärtuskasvatuse konverentsil (2015 TÜ)

 

 

Tabel 3. Pedagoogide kvalifikatsioon

Haridus/kraad

 

Kutse/kvalifikatsioon

 

teadusmagistri kraad

3

8.kutsetase, Meisterõpetaja

7.kutsetase

1

1

kutsemagistri kraad

3

pedagoog- metoodik

0

bakalaureusekraad

5

vanempedagoog

2

kraadita

2

pedagoog

8

 

 

kutseta

1

 

·         Pedagoogid on huvitatud kutse taotlemisest ja saavad igakülgset toetust seda teha

 

Tabel 4. Personali vanuseline jätkusuutlikus

 

20 - 30

30 -40

40 -50

50 -60

60 ….

pedagoogiline personal

1

1

6

3

2

toetav personal

1

5

2

3

2

 

·         Vanuseline tasakaal on rahuldav.

·         Laste ja personali suhtarv 1+2 süsteemiga rühmades (3 rühma) on 7,6. 2+1 süsteemiga rühmades (3 rühma) on see 12. Lisanduvad 3 eriala õpetajat ja VÕL alusel töötav draamapedagoog.

 

 

 

 Parendusvaldkonnad:

·         Loodud on  intrigeeriv haridusfilosoofiline baas. Kuidas edasi? Kas jätta see siia majaseinte vahele või ….

·         1+2 süsteem loob eeldused väga heaks meeskonna tööks. Luua võimalused nende max kasutamiseks.

 

4. Parendustegevused ja uued eesmärgid:

·         Leida ja luua erinevaid võimalusi jäädvustamaks „pedagoogilist pärandit"

·         Alustada Rannamõisa oma hariduskeskuse loomist, et jagada meie õpetajate kogemusi väljapoole

·         Toetada ja innustada pedagooge taotlema õpetaja kutset (7. ja 8. aste)

·         Assistentide koolitamine pedagoogika vallas, et tõhustada meeskonnatööd rühmas

·         Võimalada 1+2 süsteemi pedagoogidele meeskonna juhtimise koolitust, et tagada tõhusaim meeskonna toimimine

 

 

 

 

3. kriteerium: KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

Analüüsitavad valdkonnad: huvigruppidega (vanemad, hoolekogu, kohalik omavalitsus, kool…) koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, koostöö, aktiivsus, koostöö hindamine, tagasiside ja rahulolu.

 

 

 

Visioon:

Lasteasutus lähtub põhimõttest, et parimaid tulemusi on võimalik saavutada läbi toimiva ja aktiivse koostöö maksimaalselt erinevate huvigruppide. Lasteasutusel on toimiv huvigruppidega koostöö poliitika, mis põhineb vastastikusel mõistmisel, usaldusel ja austusel. Koostöö initsiatiiv tuleneb lasteasutuselt. Oluline on koostööst saada tagasisidet ja seetõttu viiakse regulaarselt läbi rahuloluküsitlusi.

 

  1. Eesmärgid:

      Arengukavas 2014-2017

  • On loodud toimiv ja toetav lasteaiasisene koostöövõrgustik tagamaks iga lapse võimetest ja vajadustest lähtuv areng
  • Koostöös vanematega toimub vastastikuse usalduse ja austuse alusel ja toetab sisulist tööd

Sisehindamise raportis 2010

·         Saavutada hoolekogu tegevuse sisukamaks muutumine

·         Luua töögrupp PR tegevuseks. Artiklid meedias ei oleks kirjeldavad vaid pigem arutelule ja edasimõtlemisele ärgitavad.

·         Koostada ja läbi viia peredele terviskäitumise uuring (2011)

·         Võimaldada pedagoogilisele personalile arenguvestluse läbiviimise koolitus, et õpetajad tunneksid end kindlamatena vestlusi läbi viies (2011)

·         Kaasata hoolekogu vanemate teavitamiseks ja innustamiseks osalemaks aktiivsemalt koolitustel

·         Lülitada koolitusprogrammi koolitusi, mis pakuksid huvi rohkem ka isadele.

·         Viia sisse regulaarne lahtiste uste päev, võimaldamaks vanematel laste igapäevaeluga lähemalt tutvuda.

 

2.Olulisemad tegevused eesmärkide elluviimiseks

  • Lasteaias on toimiv ja toetav tugigrupp, mis koosneb erialaõpetajatest (muusika, kunsti ja liikumise õpetaja ning eripedagoog/logopeed).
  • Erinevate huvigruppide kaasamiseks on rakendatud mitmeid koostöövorme:

-          Toimib lastevanemate ja pedagoogide ühine koolitussüsteem.

-          ühised traditsioonid majas (Mihklipäeva näitus, jõulutöötoad, jõululaat, lahtiste uste päev sõbrapäeval, talgud kevadel, sportlik perepäev 1.juunil)

-          ühised traditsioonid ja üritused rühmades (peod, isadepäev ja emadepäev, matkad, väljasõidud…)

-          Lastekaitse Ühinguga koostöö: Mängukool (kuni 2015 sügis), kooliminejate suvelaager (kuni 2013), ühiste koolituste läbiviimine

-          kohalike koolidega koostöö: kooliminejate koolivalmiduse hindamine ja tagasisidestus

-          kohaliku restorani "Lucca" lastele kokandustundide läbiviimine

-          KUMU haridusprogramm (9 moodulit aastas) koolieelikutele

-          Kadrioru Kunstimuuseumi haridusprogramm 5-6 aastastele (6 moodulit)

-          Eesti Kontserdi igakuised kontserdid lasteaias

-          Teater Estonia haridusprojektid

 

  • Toimivad koostöövormid on järgmised: hoolekogu koosolekud vastavalt vajadusele, üldkoosolek ja rühmade koosolekud sügisel, arenguvestlused lapse sünnipäevakuul,  pedagoogilise nõukogu koosolekud iga kuu esimesel teisipäeval. Arengukava, õppekava avalikud arutelud
  • "lahtiste uste päev" on saamas traditsiooniks
  • Välja on töötatud toimiv lastevanemate rahulolu küsimustik (alates 2007 a-st). Rahulolu uurinud viiakse läbi üle 1-2 aasta ja tulemused avalikustatakse.
  • Viisime läbi 2015 aastal Psühhosotsiaalse keskkonna hindamise koostöös TAI `ga. Vaata lisa 2
  • Rahulolu uuringu tulemusi arvestatakse nii lasteaia kui iga rühma töö planeerimisel
  • Loobusime PR artiklitest ajakirjanduses. Kohaliku lehe ruumi puudusel kannatas teksti sisuline pool. Oleme pannud põhirõhu spetsialistide koolitamisele ja kogemuse jagamisele kitsale huvigrupile.

 

 

3. Olulisemad järeldused:

    Tugevused:

·         Loodud tugigrupp töötab koos rühmade meeskondadega, nõustab vanemaid (osaleb vajadusel arenguvestlusel, koostas bukleti "Hea päeva algus", aitab koostada IAK-sid)

·         Hinnangud koostööle lasteasutuse ja vanemate vahel on jätkuvalt kõrged.

 

Tabel 5. Lastevanemate rahulolu uuringud

 

2010

 

2012

2015

lasteaia ja vanemate vaheline koostöö

4, 3

 

4, 6

4, 4

vanemate soovidega arvestamine

4, 5

 

4, 6

4, 7

info liikumine

4, 4

 

4, 6

4, 6

personali suhtumine töösse

4, 7

 

4, 7

4, 8

üldine rahulolu lasteaiaga

4, 7

 

4, 7

4, 9

 

 

 

 

 

 

·         Ühised koolitused toimuvad erineval moel: nn „tervepäeva" koolitus (hommikul pedagoogid, lõunal abid/assistendid, õhtul vanemad ja personal), nädalavahetuse koolituspäevad, õhtused koolitused)

 

Tabel 6.Vanemate ja personali ühised koolitused

 

koolitus

aeg

koolitaja

1.

"Õpime õppima lugema"

2010 sept.

Tauri Tallermaa

2.

"Kuidas kasvavad head pojad"

2010 okt.

Ingar, Braun

3.

"Loov õppimine trummimuusika abil"

2010 nov

Reigo Ahven

4.

"vanemate õigused ja kohustused"

2011 jaan

H. Tomberg

5.

"Laste tervislik toitumine"

2011 aprill

Ülle Hõbemägi

6.

"Laste tervislik toitumine"

2011 okt

Ülle Hõbemägi

7.

"Lapsevanema roll mängus"

2011 nov

Tuuli Vellamaa

8.

"Laste esmaabi kiirkursus"

2012 jaan

OÜ Roosoja

9.

"Elustamiskoolitus"

2012 veebr

OÜ Roosoja

10.

"Lapse positiivse minapildi kujundamine"

2013 veebr

Pille Kriisa

11.

"Ole minu sõber"

2013 aprill

Pille Kriisa

12.

"Lapse areng ja kasvatusprobleemid"

2013 okt

Tõnu Ots

13.

"Mäng, õppimine, loovus"

2013 nov

Tuuli Vellamaa

14.

"Kasvatamine armastuse kaudu"

2015 jaan

A.Turovski

15.

"Vaikuse minutite baaskoolitus I moodul

2015 sept. 2015 nov

16.

"Vaikuse minutite baaskoolitus II moodul

 

 

·         Kevadised lõpetajate rühmaraamatu koostamine, kujundamine ja väljaandmine on täielikult vanemate projekt.

·         Lisaks rühmalistidele on kasutusel ka Eliis, mis võimaldab vanematel ka lasteaia õppe-kasvatustegevusega süvitsi elektrooniliselt kursis olla

  • Väga hea tagasiside on saanud järjest suureneva osalusega "Lahtiste uste päev"  sõbrapäeval. Vanematel on võimalus osaleda 12 tundi koos lapsega lasteaia päevas, kõikides tegevustes, söömisel, mängimisel …

·         Kohalike väikekooliga on koostöö hea. 2015 aastal juurutasime elektroonilise laste koolivalmiduse tagaside küsimustiku. Vastused saime kõikidelt koolidelt (va TÜG) Kokkuvõtte uuringu tulemustest leiad lingilt https://docs.google.com/document/d/1vVX0LSsx2aKW6Ei4yr23CogEKWkXWFdcI--u_JIifeM/edit?usp=sharing

·         Koolist saadud tagasiside analüüs on ka lasteaia järgnevaid planeerimisi ja eesmärke mõjutanud.

·         Lastele põnevust pakkuv koostöö on Lucca restoraniga, mis võimaldab lastel restorani köögis pizzat küpsetada ja süüa

·         Lasteaiale ei ole esitatud mitte ühtegi kaebust ega vaiet

 

Parendusvaldkonnad:

·         Koostöö TÜG´iga on puudulik

·         Jätkuvalt on probleem vanemate madalas aktiivuses koolitustel osalemisel.

·         Vanemad kasutavad e-õppekeskkonda Eliis väga vähe

·         Vanemate rahulolu küsimustik hakkab aeguma

 

4. Parendustegevused ja uued eesmärgid:

·         Jätkata sisulist koostööd Tallinna ja Tartu Ülikoolidega

·         Jätkata koostööd KUMU ja Eesti Kontserdiga

·         Leida võimalusi „Mängukooli" taaskäivitamiseks, mis toetab ja tõhustab erivajadustega laste kooliks ettevalmistust

·         Motiveerida vanemaid kasutama e-õppekeskkonda Eliis, mis tagab info kättesaadavuse, aga võimaldab peredel ka õppe-kasvatustegevusega sisuliselt kursis olla

·         Viia vanemate rahulolu küsimustikku sisse muudatused mis lähtuvad kaasaegsest õpikäsitlusest ja uutest alushariduse tegevusnäitajatest

 

 

4.kriteerium: RESSURSSIDE JUHTIMINE

Analüüsitavad valdkonnad: eelarveliste ressursside juhtimine, materiaalse ja tehnilise baasi arendamine, inforessursi arendamine ja juhtimine, keskkonnasäästlik tegevus kujundamaks hoiakut ja eluviisi.

 

Visioon: Lasteaial on olemas osaliselt vajalikud eelarvelised ressursid viimaks ellu oma missiooni, visiooni ja eesmärke. Materiaaltehniline baas loob eeldused nii laste igakülgseks arenguks kui personalile võimaluse töötada igati kaasaegses, esteetilises ja ergonoomilises töökeskkonnas. Töö kvaliteeti tõstab heal tasemel infotehnoloogia, mis tagab kiire info liikumise kõikidel tasanditel ja tagab õpetajatel kohese juurdepääsu õppetööks vajalikule infole. Lasteasutuses on toimiv infoturvesüsteem. Keskkonnahoid ja säästlikkus on kesksed väärtused ning lasteaia tegevus on eeskujuks lastele ja kogukonnale.

 

 

1. Eesmärgid:

Arengukavas 2014-2017

  • On loodud vaimselt turvaline keskkond, kus iga laps tunneb end hästi
  • Materiaal-tehnilise baasi arendamine toimub eelarveliste vahendite tasakaalustatud kasutamise kaudu
  • Lasteaias on riskianalüüsile tuginev ohutu ja turvaline keskkond
  • Lasteaia olemasolevad kommunikatsioonivahendid võimaldavad igal tasandil operatiivset infovahetust ja elektroonilist dokumendihaldust
  • Lasteaed majandab säästlikult ja keskkonda hoidvalt

Sisehindamise raportis 2010

·         Leida võimalusi lisaressursside saamiseks (eriti erinevate projektide abil)

·         Luua ja viia läbi riskianalüüs (2012)

·         Jätkuvalt võimaldada pedagoogidel IT-alaseid koolitusi

·         Viia kogu dokumendihaldus elektrooniliseks (2011)

·         Soojakadude vähendamiseks uuendada ukse tihendid ja soojustada osaliselt katusekonstruktsioonid ja vahelaed (2010/2011)

·         Tihendada katuse- ja ehituskonstruktsiooni liitekohad, kindlustamaks vettpidavuse

 

 

 

2.Olulisemad tegevused eesmärkide elluviimiseks

  • Kogu personal tegeleb süsteemselt ja teadlikult kiusamise ennetamisega ning vaimse keskkonna parendamisega. Koolituste valik selles valdkonnas on teadlik ja konkreetse suunitlusega.
  • IT valdkond: regulaarselt toimub arvutipargi uuendus (2011, 2015)

kasutuses on majasisene server, väline kõvaketas, kasutuses on Microsoft Office 2013, kogu dokumendihaldus toimub elektroonilises keskkonnas Eliis (alates 2014), infovahetus toimub rühmalistide kaudu, uuendatud on koduleht (2015)

  • Maja remont: katuse parandused  (2013), paigaldati ventilatsiooni korstnad, värviti puitosad
  • Õueala remondid: vahetati välja 45 m võrkaeda paneelaia vastu ,värviti lippaed triibuliseks, ehitasime lastele seiklusraja (2012), õue galerii puhastasime samblast ja värviti, mädanevate liivakstide asemele lõime suure liivaala, kiviparketi parandus (2013, 2014, 2015), I boksi ette ehitati äravoolutrapp, vahetati välja kõik mädanendud settekaevude luugid (2014)
  • Ruumide suuremad remondid: vahetati välja Mesimummide pesuruumi põrandaplaadid, saali põranda lihvimine ja õlitamine (2013), jooksvalt toimub duššibokside ümberehitamine ja igasse rühma ühe pissuaari paigaldamine (alates 2014)
  • Klaver sai kapitaalremondi
  • Kogu maja tuleohutus on nõuetega kooskõlas
  • Meeskonna tööna on läbi viidud riskianalüüs, mida uuendatakse regulaarselt
  • Uksed on tihendatud

 

 

 

3. Olulisemad järeldused:

    Tugevused:

·         Lasteaias viidi läbi Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud uuring „Psühhosotsiaalse keskkonna hindamine" (2015 okt)

 

Graafik 1: psühhosotsiaalne profiil lasteaia töötajate ja vanemate poolt hinnatuna, protsent võimalikust maksimumist (100%). Kogu uuringu tulemused lisa 2

 

·         Igale õpetajal on arvutiga töökoht (6). Lisaks on 7 arvutit (direktor, majandusjuhataja, kokk, õpetajate tuba, logopeed, muusikaõpetaja, kunstiõpetaja)

·         Kasutusel olev elektrooniline dokumendihaldussüsteem vähendab paberikulu

·         Pedagoogidel on võimalus regulaarselt osaleda infotehnoloogia oskusi tõstvatel koolitustel

 

Tabel 7.

 

koolituse nimi

osalejad

maht

aeg

koolitaja

1

infotehnoloogia ja suhtlemine lasteaias

15

20 h

2011

Tiigrihüpe

2

infotehnoloogia ja loovus

11

20 h

2011

Tiigrihüpe

3

e-portfoolio koostamine

1

54 h

2012

Tln Ülikool

4

esitlused õppetöös

1

20 h

2012

Tiigrihüpe

5

EKIS administraator

2

6 h

2014

Webware

6

dokumenid haldus (Word, Excel)

2

28 h

2013

HITSA

7

testide koostamine ja metoodika

1

39 h

2015

HITSA

8

Lego WeDo

1

5 h

2015

HITSA

9

Õpetaja digitaalne arengumapp

1

12  h

  2015

HITSA

 

Aktiivõppemeetodid e-õppes

1

104 h

2015

                     

 

·         Lasteaia füüsiline kasvukeskkond vastab nii rühmaruumide  kui mänguväljakute osas õigusaktides seatud normele ja riiklikkele eesmärkidele (vastavalt  3,5 ja 7,5 m2)

·         Laste päevase toitlustamise hind on suudetud hoida stabiilselt läbi mitme aasta

1.65 eurot päev

·         Toidu kvaliteet ja mitmekesisus ja kogu toitumise korraldus on pidevalt paranenud. Osaliselt kasutame mahetoorainet. Lasteaia toitumise korraldust tutvustame ka laiemalt

Tabel 8

1

artikkel Harku Valla Teatajas

2011

2

ümarlaud Tibutare juhtkonnaga

2012

3

ümalaud Keila lasteaedadega

2012

4

ümaralud Saue lasteaedade hoolekogudega

2012

5

ümarlaud Tln lasteaiaga Midrimaa

2013

6

artikkel õpetajate lehes "Rannamõisa lasteaia tervislikud valikud"

2013

7

artikkel Maalehes "Lastele pakutakse mahetoitu salaja"

2013

8

ettekanne konverentsil "Tervislik toit lasteaias"

2013

9

ümarlaud Pärnu Kesklinna lasteaiaga

2014

10

ümarlaud Luunja lasteaiaga

2014

 

 

 

 

 

 

 

  • Lastevanemate rahulolu uuringud on lasteaia keskkonda, materiaalset varustatust ja toitlustamist hinnanud püsivalt kõrgeks

Tabel 9.

 

2010 a.

2012 a.

  2015 a.

 

Lasteaed

Lasteaed

Lasteaed

rahulolu õueala ja seal olevate vahenditega

4, 6

4, 7

4, 8

rahulolu lasteaia siseruumidega

4, 8

4, 9

4, 8

rahulolu lasteaia mängu- ja õppevahenditega

4, 5

4, 6

4, 8

rahulolu lasteaia toitlustamisega

 

      4, 7

      4, 7

 

Parendusvaldkonnad:

  • Lasteaia eelarve on aastate lõikes olnud stabiilne. Nüüdseks on see esmärkide elluviimiseks ebapiisav. Eelarve koostamisel arvestatakse arengukava ja lasteaia tegevuskavaga ning lasteaia vanust ning amortisatsiooni. Kahjuks ei saa meie- poolsed eelarve soovid rahuldatud ning puudujäägid maja seiskorras süvenevad järjest. Ka pedagoogide palgatõus ei ole enam konkurentsivõimeline.

·         Lisaressursside hankimine erinevatest fondidest ja projektidest on juhuslik ja ebapiisav

4.      Parendustegevused ja uued eesmärgid:

·         Jätkuvalt on prioriteet lastele vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna tagamine

·         Säilitada toitlustamise kvaliteet

·         Tagada lasteaia hoone antud rahaliste võimaluste juures parim füüsiline seisund

·         Järgida kogu eluviisis rohelist mõttelaadi (säästlikus, taaskasutus)

 

 

 

 

5.kriteerium:ÕPPE-JA KASVATUSPROTSESS

Analüüstavad valdkonnad: eetika ja väärtused, õppekava, õppekorraldus, õppemeetodid, hariduslike erivajadustega arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, lapse areng, koolivalmidus

 

Visioon: lasteasutuses on loodud kasvukeskkond, mis toetab kõikide laste õpihimu, on eakohane, esteetiline, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav. Personal oma isikliku eeskujuga ja elukestva õppimissooviga on lastele järgimist väärivaks eeskujuks. Läbi aktiivsete tegevuste toimub nii igapäevane teadmiste omandamine, kui ka enesehinnangu kujunemine. Personal tahab ja suudab suunata laste väärtushinnangute ja sotsiaalsete oskuste kujunemist, tehes seda isikliku eeskuju abil. Lasteaia õppekava aluseks on riiklik õppekava, mis on Rannamõisa Lasteaiale omaselt keskkonna- ja loodushariduslikus võtmes. Õppekava arendamisega tegeleb regulaarselt arendusmeeskond, arvestades piirkondlikku eripära, perede soove ja ettepanekuid ning pedagoogilise personali mitmekülgset võimekust. Õppekorraldus on paindlik ja võimaldab õpetajatel vabalt otsustada ja rakendada oma eesmärkide saavutamiseks sobivaid meetodeid. Eelistatud õppemeetoditeks on õueõpe, aktiiv-ja avastusõpe, praktilised tegevused ja loodusretked. Suurt tähelepanu pööratakse hariduslikele erivajadustele. Muusika-ja kunsti tegevuses on vajadusel rakendatavad teraapilised võtted. Koolivalmiduse saavutamiseks on abiks logopeed/eripedagoog, kui ka Mängukool. Õhtusel ajal on võimalik valida mitmekesiste huviringide vahel, arendamaks laste andeid süvitsi. Laste arengu hindamiseks on välja töötatud hindamise kriteeriumid koos kasutatava abimaterjaliga. Koostöös koolidega saab I klassis õpilaste akadeemilise taseme ja sotsiaalse võimekuse kohta regulaarset tagasisidet.

 

1.Eesmärgid:

Arengukavas 2014-2017

  • Ainetundmine. Lasteaia personal on kvalifitseeritud ja personaalses arengus orienteeritud elukestvale õppele
  • Kasutatavad õpimeetodid on eranditult lastepärased ja protsessipõhised. Õppeprotsessi põhirõhk on sotsiaalsete ja üldoskuste omandamise võimaldamisel
  • Õpetaja valitud tegevuste raskusaste vastab iga lapse individuaalsetele omadustele
  • Lasteaias on toimiv tugisüsteem
  • Planeeritud tegevustele lisanduvad tegevused, mis võimaldavad lastel luua seoseid ümbritseva kogemisel, võimaldavad rakendada praktilist intelligentsust ja tasakaalustavad arengut
  • Laste toitlustamine lähtub tervislikkuse ja mitmekesisuse põhimõttest
  • Laste kasvamise igapäevane osa on aktiivne liikumine vabas õhus

Sisehindamise raportis 2010

·         Parandada ja täiendada lapse arengu hindamise kriteeriumid, süsteem (2011 kevad)

·         Võimaldada kogu pedagoogilisele personalile arenguvestluste läbiviimise metoodika koolitus (2011)

·         Kõigil rühmadel hakata regulaarselt arenguvestlusi läbi viima. Et hajutada sellega kaasnevat lisakoormust on soovitav vestlus läbi viia lapse sünnipäevakuul.

·         Koostöös eripedagoog/logopeediga hakata koostama individuaalseid õppekavasid lastele, kes seda vajavad

·         Jätkuvalt koolitada õpetajaid IT alaselt. Viia kogu rühma dokumentatsioon veebipõhiseks (nädalakavad, päevik, aruandlus)

·         Vähendada huviringide tundide mahtu 1x nädalas, et suurendada õue ja mängu aega lastel

·         Võimaldada kogu personalile laste sotsiaalsete oskuste arendamise koolitus Tln. Ülikool, koolitaja Helve Saat

·         Moodustada töörühm, kes töötab välja  laste rahulolu testi (2011 kevad)

·         Viia läbi õppepäev-seminar „Loodushariduse võimalusi lasteaias" kõigile valla lasteaia õpetajatele.

 

 

 

2.Olulisemad tegevused eesmärkide elluviimiseks

  • 2013 a. sõnastasime meeskonnatööna lasteaias välja kujunenud ja kujundatud Väärtused, mis on aluseks kogu personali suhtumisele oma töösse.
  • Uus õppekava valmis meeskonnatööna 2015 aastal, sai heakskiidu hoolekogult ja kinnituse pedagoogiliselt nõukogult
  • Õpetajatel on võimalus arendada ja rakendada oma hobidest tulenevaid eri oskusi. Näiteks: K.Veskus: puutöö ja judo, A. Vaino:kunstiteraapia, K.Stepanova: robootika, S.Kaljend: koolivalmidus, E.Ots: muusika kultuuri arendamine, laste vaimne tervis, K. Randrüüt: E.Idla metoodika rakendamine
  • Õpi- ja kasvukeskond vastab aktiivõppe vajadustele. Õpikeskonna hindamise viis läbi Tln Ülikool 2012 aastal.
  • Lisaväärtuse annavad erinevad haridusprojektid: KUMU haridusprojekt koolieelikutele (9 moodulit), Kadrioru Kunstimuuseumi haridusprojekt 5-6 aastastele, Eesti Kontserdi koolikontserdite sari (1kontsert igal kuul lasteaias), Teater Estoni haridusprojektid (1 aastas koolieelikutele Estonia teatris).
  • Õpetajate koolitamisel on rõhk laste sotsiaalsete pädevuste kujundamise oskustel ja erivajaduse toetamisel. Vastavasisulisi koolitusi on saanud 100% pedagoogidest

 

 

 

 

Tabel 10

 

Koolituse nimi

osalejad

maht

aeg

koolitaja

1

Arenguvestluste läbiviimine

16

5 h

2011

L.Simson

2

Sotsiaalsete oskuste arendamine

16

5 h

2011

H.Saat

3

Lapse arengufaasid

2

10 h

2011

Moreno

4

Liitrühm-soodne kasvukeskond suurtele ja väikestele

2

26 h

2011

Tln Ülikool

5

Autistlike lastega toimetulek

16

2 h

2011

I. Mägi

6

Art-albumid kui perenõustamise praktilised töövahendid

1

14 h

2012

Eesti Loov-
teraapiate Ühing

7

Tasakaalu hoidmine

2

4 h

2013

Moreno

8

Lapse mõistmine ja lapsele reageerimine täisväärtuslikus
Õpetamis- ja kasvatuspraktikas

2

5 h

2013

Mõttemaru

9

Tasakaalu loomine

2

6 h

2012

Reiting

10

Laste agressiivsuse kujunemine ja selle tagajärjed

3

4 h

2013
2014

B.Kr. I

11

Intuitiivpedagoogika

1

10 h

2013

Tln.ülikool

12

Vaimne tervis ja heaolu

1

16 h

2013

TAI

13

Lapsest lähtuv kasvatus ja tegevuskultuur

1

10 h

2013

Innove

14

Arengulise erivajadusega laps lasteaias

2

7 h

2014

AHA keskus

15

Kunstiteraapia töötuba

1

16 h

2014

Ansata

16

Probleemkäitumine ja kasvatusmeetodid

2

7 h

2014

AHA keskus

17

Koolinoorte vaimne tervis

3

4 h

2015

ERSI

18

Erivajadusega lapse kaasamine lasteaias

2

14 h

2015

AHA keskus

19

Suhtlemine lapse ja lapsevanemaga

1

8 h

2015

TAI

20

Koolieeliku vaimse arengu hindamine

1

6 h

2015

AHA keskus

21

Lugemisoskus ja lugemisraskus

1

7 h

2015

AHA keskus

22

Lapse koolivalmiduse ja lugemisoskuse hindamine

2

 7 h

2015

AHA keskus

23

Kujundav hindamine

1

  6 h

 

 2015

HITSA

 

 

 

 

Kokku: 501 h

 

               

 

  • Teine oluline koolitusvaldkond on erinevate aktiivõppe meetodite rakendamine

Tabel 11

1

õueõpe suvekoolis

2

40 h

2011

Tln ülikool

2

Õpime õues iga ilmaga

2

8 h

2011

Hared

3

õpime ja avastame mängides

2

16 h

2011

Lastekaitse Liit

4

Õuesõpe-liigu õues, tervis põues

1

16 h

2011

 

5

projektõpe lasteaias

1

8 h

2012

Ped . Seminar

6

Loodus- ja keskkonna teemaline aktiivõppe päev

16

5 h

2013

Pärnu Kesklinna LA

7

Aktiivõppe meetodid-StoryLine kasutamine looduse õpetamisel

1

4 h

2014

Hared

8

Praktilised tegevused õuesõppes

2

7 h

2014

AHA keskus

9

Matemaatika õuesõppes

2

7 h

2014

AHA keskus

   

kokku:

274 h

   

 

·         Lasteaias on täiskohaga eripedagoog/logopeed, kes tegeleb laste erivajaduste väljaselgitamisega, IAK –de koostamisega koostöös rühma meeskonnaga, koolivalmiduse testimise ja analüüsiga ja nõustab õpetajaid ning lapsevanemaid

·         Hästi on tööle käivitunud last toetav tugisüsteem: rühma personal, eriala pedagoogid, eripedagoog, vanemad, lastekaitse spetsialist

·         Laste eriala tegevused: muusika, kunst ja liikumine, kasutavad igapäevaselt eriteraapia võtteid, mis aitavad kaasa laste eneseregulatsioonile, rahunemisele, keskendumisele

·         Kõik pedagoogid on saanud „Vaikuse minutite" metoodika baaskoolituse ja kasutavad neid võtteid igapäevatöös

  • Süvendatult tegeleme laste vaimse tervise arengu ja toetamisega. E.Ots ja P.Pajumäe osalesid märtsis 2014 laste- ja noorte vaimse tervise edendamise seminaril, kust sai alguse juhendmaterjali loomine vanematele, edasiste arengusuundade määratlemine ja loomisel on juhendmaterjali loomine õpetajatele. Elin Ots Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikmena osales  koostöörühmas, mis töötas välja laste-  ja koolinoorte vaimse tervise alase abimaterjali  ning , mis on portaali peaasi.ee poolt rakendatud veebi veersiooni. http://www.opetajateliit.ee/?page_id=1697
  • Õhtusel ajal on lastel võimalus osaleda erinevates huvialaringides (judo, karakter tants, üldfüüsiline treening, jalgpall, male, robootika)
  • Laste arengu hindamise kriteeriumid töötati välja kogu personali koostöös 2008 aastal.Neid täiendatakse regulaarselt. Arengutabelite juurde kuuluvad ka uuringute läbiviimiseks vajalikud materjalid, arengumäng

·         Toetamaks koolivalmidust tegutses kuni 2014 aastani Mängukool

·         Lasteaed on regulaarselt tegelenud tervisedendusega nii aktiivse liikumisega värskes õhus kui tervisliku toitumisega http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2012/trykis_mahetoit_lasteasutused_2012.pdf

 

3. Olulisemad järeldused:

    Tugevused:

Õppe-kasvatustegevus:

·         Planeeritud õppetegevus viiakse läbi projektõppe meetodil, mis annab laiemad ajalised piirid ja metoodilised võimalused

·         Planeerimise aluseks on laste osaoskused

·         Õppetegevuste läbiviimisel kasutatakse kombineeritult palju erinevaid aktiivõppe meetodeid: õueõpe, avastusõpe, kogemusõpe, Hea Algus, muuseumipedagoogika, StoryLine, Arvumaa…

·         Rühmaruumides on erinevad loovmängukeskused laste vabaks tegevuseks. Tln Ülikooli läbiviidud õpikeskkonna hinnang on Lisa 3.

·         Lisandunud on puutöö keskus õueõppeklassis, kus puutöö vahendid on kõigile lastele alati kättesaadavad

·         Kasutuses on nn „mobiilne köök" mis annab võimaluse lastel iseseisvalt süüa teha

·         Lasteaias on 2 küülikut, Johannes ja Bonnu, ning kits Leenu andmaks lastele võimaluse olla hooliv ja emotsionaalne.

·         Koolist tagaside.

Koolid annavad regulaarselt tagasisidet alati jaanuaris, kui lastel on läbitud esimene poolaasta. Tagasisidemest on selgunud, et ühtlaselt hea on ettevalmistuse akadeemiline tase, erinevused ei tulene mitte ettevalmistuse puudujääkidest vaid laste erinevast võimekusest. Eelnevate aastatega võrreldes on tõusutrendis laste sotsiaalsed oskused. Lühikokkuvõte on  lisas 4

Erisuste toetamine:

·         Lasteaial on valmisolek ja oskused koostada toimivaid IAK-sid

·         Lasteaial on valmisolek ja võimekus pakkuda erivajaduse teotamiseks eri teraapiaid ja eriabi.

 

 

 

 

 

 

      Graafik: 2 Individualiseeritud tegevused lähtuvalt laste vajadustest 2010-2015

 

 

 

 

Graafik: 3 Eripedagooglilist ja logopeedilist abi vajanud lasped 2010-2015

 

 

·         Järjest paraneb võrgustikutöö, kus  lapse arengu toetamisse on kaasatud terve rühma meeskond, eripedagoog, erialaõpetajad ja pere. Kahel juhul on kaasatud ka tugiisik.

·         Laste toetamiseks on kasutatud  kunstiteraapia individuaalset- ja grupi tegevust

·         Personal läbis „Vaikuse minutite" baaskoolituse (2015) ja kasutab metoodikat heade tulemustega igapäevases töös aidates lastel õppida ja kinnistada eneseregulatsiooni, keskendumise ja rahunemise harjumusi.

·         Kõik rühmad viivad läbi vanematega arenguvestlusi, võimaluse korral lapse sünnipäeva kuul, tähtsustades sellega eriliselt vestluse olemust.

·         Eripedagoog/logopeed viib 2 korda aastas läbi laste kontrolli ja annab tulemustest vanematele personaalselt teada.

 

 

 

Lisaväärtus õppe-, kasvatustegevusele:

·         Koolirühmad saavad regulaarselt osaleda 9-st moodulist koosneva KUMU kunstiharidusprojektis

·         5-6 aastased lapsed osalevad KUMU ja Kadrioru Kunstimuuseumi kunstiharidusprojektis

·         Regulaarselt toimuvad Eesti Kontserdi koolimuusika kontserdid, mis on meie lasteia baasil kohandatud ka lasteaia lastele.

·         Tänu eelnimetatud haridusprojektidele on tänaseks meie lastel välja kujunenud väga head kogemusõppe oskused väljaspool lasteaeda ja tavaolukorda

·         Muusikategevuste raames toimub väikekandle õpe

·         Sotsiaalsete oskuste arendamise ja toetamise eesmärgil viib draamapedagoog läbi kord nädalas draamapedagoogika tegevusi.

·         Huviringid toetava lasteaia põhiväärtusi: male, robootika, judo, jalgpall, tants, üldfüüsiline

·         Lapsevanemad on toetavaid tegevusi hinnanud 4, 8 palliga (rahulolu uuring 2015)

Terviseedendus:

Liikumine:

·         Vähemalt üks planeeritud liikumise tegevus nädalas toimub õues (metsas, mere ääres, lasteaia õuel)

·         Planeeritud liikumistegevus toimub E.Idla loomuliku liikumise metoodika alusel. Võistlusmoment tuleb sisse alles koolieelikutele.

·         Lapsed on saanud süvendatult tegeleda orienteerumisega mitmel tasemel (orieteerumisliidu ja Trialtonklubi abil). Ka vanematele pakutavad sportlikud ettevõtmised on orienteerumised (pime orienteerumine isadele novembris ja pere orienteerumine metsas 1.juunil)

·         lapsed omandavad liikumistundides teadmisi Rootsi ja Eesti Orienteerumisliidu "rohelise taseme" järgi

·         Lumeperioodil saavad vanemad rühmad spetsiaalset suusatamise treeninguid treeneri juhendamisel. Võimalusel ka mäest laskumist Nõmme suusapargis.

·         Liikumistundides kasutatakse kepikõnni algõpet suusatamisele ettevalmistava tegevusena

·         Regulaarselt toimuvad erikategooria matkad iga ilmaga

·         Lasteaia õuealal on seiklusrada, mis arendab mitmekülgselt laste kehalist võimekust

·         Soojal ajal on lasteaia õuel basseinid

·         Lapsevanemad on lasteaia tervis edendavat tegevust hinnanud kõrge, 4, 9 palliga (rahulolu uuring 2015)

·         Haiguspäevade statistika näitab aasta aastalt vähenemist. 2012 aastal oli haiguspäevi 7,4%, 2013 aastal 6,8%, 2014 aastal 6,8% ja 2015 6,7%

Toitumine:

·         Viisime läbi kaks koolitust (lektor toitumisspetsialist dr.Ülle Hõbemägi), et tõsta personali ja perede teadlikust tänapäeva seisukohtadest toitumise alal

·         Muutsime oluliselt toidukordade jaotust (dessert õhtuks, oote asemel toidukord)

·         Võtsime osaliselt kasutusele mahe tooraine (teravili, teed, juurvili)

·         Vähendasime oluliselt piima, suhkru ja soola kasutamist

·         Lõpetasime nisu kasutamise ja asendasime teiste erinevate terviljadega

·         Lasteaial on valmisolek ja võimekus pakkuda toitu ka eri menüüd vajavatele lastele, allergikutele, lastele kellel on toidu talumatus

·         Oleme ühinenud PRIA piima ja puu-juurvilja programmiga

·         Kaasame ka lapsed ning vanemad toidu valmistamise protsessi (laste salati ja smuutide hommik, emmede desserdi konkurss naistepäeval, leiva küpsetamised, vanemate kokkamise päevad Murumunade rühmas)

·         Kaasame lapsed ka toidu kasvatamise protsessi: kurgi, laukude, võrsete kasvatamine, idude ajatamine…)

·         Lapsevanemad on lasteaia toitlustamise hinnanud kõrge, 4, 7 palliga (rahulolu uuring 2015)

 

 

Tabel 12. Vanemate rahulolu lasteaia kui tervikuga

 

2010

2012

2015

kuidas hindate personali suhtumist töösse

4, 7

4, 7

4, 8

kuidas olete üldiselt rahul oma lapse lasteaiaga

4, 4

4, 7

4, 9

 

 

 

Parendusvaldkonnad:

  • Puudub laste rahulolu uuringu test
  • Vajalik oleks leida jätkuvalt võimalusi erivajaduste toetamiseks
  • Vajalik oleks lisatoe võimalus kooliks ettevalmistumisel
  • Laste vaba mänguaega on väga vähe
  • Väga puudulik on koostöö koolidega
  • Erivajaduste laste peredel on puudulik tugi

 

 

4.      Parendustegevused ja uued eesmärgid:

·         Koostada ja rakendada ka laste rahulolu test

·         Rakendada projekt „Aita ja märka", et ka materiaalselt toetada peresid, kes abi vajavad (N: lasteriiete vahetus, jalgrataste/suuskade käest kätte liikumine)

  • Leida võimalusi jätkata Mängukooliga, sest järjast enam on lapsi, kes vajavad lisatuge kooliks ettevalmistumisel
  • Leida võimalusi laste päeva organiseerimisel nii, et suureneks vaba mänu aeg
  • Luua koostöö võimalusi KOV koolidega, eriti väikekoolidega
  • Võimaldada erivajadusega laste peredele erinevaid tugiteenuseid (koolitus, kogemuse jagamine ümarlaual  ….)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VI OSA

KOKKUVÕTE

 

Lasteasutuses rakendunud sisehindamissüsteem on toimiv ja tulemuslik, aidates kaasa õppeasutuse arengule.

Tugevused:

·         Sisehindamissüsteem on regulaarne

·         Kasutuses olevad testid/küsimustikud on sisuliselt muutumatud, seega on tulemused võrreldavad aastate lõikes

·         Sisehindamissüsteem hõlmab kõiki valdkondi

 

     Parendamise valdkond:

·         Kaasajastada küsitlusi, mis alustab statistikat uuest hindamisperioodist algusest

 

 

Hoolekogu kooskõlastus                                                                               20.01.2016

Pedagoogilise nõukogu koosoleku protokoll nr.2                                         19.01.2016

Pidaja kooskõlastus                                                                                      00.00.2016

Direktori nimi, allkiri                                                                            Margit Toomlaid

 

                                                                                                          

                                                                                                             

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toimetaja: MARGIT TOOMLAID